Saturday, April 12, 2008

"Omakinga" allakaik ja tõus



Pärast seda, kui mu "Omakinga" sandaalid neljat korda purunesid, ei olnud mul tahtmist neid enam nõeluda ning nad leidsid oma kuulsusetu lõpu kaubanduskeskuse prygikastis. Laksin poodi, et uued sandaalid soetada, aga see ei olnud nii lihtne. Myya teatas, et sandaale ei ole, talvised jalanõud tulevad alles jargmine nädal myygile, aga meil on kylluse moekaid varbavahe plätusid. Tõsi ta on, rõhuv enamus Geraltdoni elanikke kannab varbavahe plätusid. Ostsin ka endale need moekad aksessuaarid. Ma ei teadnud oma teo tagajargi.
Pärast kolme kilomeetri pikkust rännakut tagasi oma laagripaika olin ma nõus vanduma, et need jalanõud on valja mõelnud Hispaania inkvisisatsioon, selleks et aeglaselt ja piinarikkalt eraldada suur varvas ylejaanutest. Peale selle ei suutnud ma kokku lugeda, mitu korda need saatana sigitised mul jalast ara kukkusid. Ma arvan, et kõik need näiliselt õnnelikud inimesed, kes tanaval naeratades vastu jalutavad, varbavahesuss hooletult jalaotsas, tegelikult teesklevad. Aga mis teha, mood nõuab ohvreid.
Seoses moe-ohvritega meenus mulle lugu Kevadbandi kitarriheerosest Jimi Hendriksist, kes selleks et moekas välja näha lasi omal munad maha lõigata. Järgnev lugu pärineb Vana Kartuli mälestustest:
"J
imi oli kyll kõvasti vastu punninud, aga naine ei jäta joru: „Kus sa lähed niisuguste rõvedate karvaste kottidega! Saksamaal ja igal pool on enamikud mehed juba ammu lasknud need maha lõigata. Eriti nilbe on, kui lähed kuskile sauna või pärast trenni duši alla. Siis teised mehed näevad ja naeravad. Aga ega siis, kui sul püksid jalas on, see vaatepilt palju parem ole – põhimõtteliselt on munad ikka näha. Eriti hull on veel siis, kui kõvaks läheb ja püksid turritama hakkavad. Kus siis selle häbi ots ja arvesta, et püksid venivad niimoodi välja. Meid kutsutakse järgmisel nädalal kursaõe sünnipäevale, aga sind ei või niimoodi kaasa võttagi. Seal on väiksed lapsed ja mis nad peavad nendest sinu kottidest arvama!”"

Mina ei lasknud ennast pikalt eksitada, järgmine paev läksin tagasi ja kaevasin oma sandaalid prygikastist välja, olgugi et nad on katkised ja haisevad. Parem on olla rõve, kui ilu nimel kannatada. Võibolla tõesti Austraallased, kelle elu pikim jalgsi-rännak on kaubakeskusest autoni, suudavad selle ebamugavusega leppida, aga matkajale selline ebapraktiline jalanõu ei sobi.


Joonis1. Trendikad varbavaheplätud
Joonis2. "Omakinga" nahksed jalavarjud

2 comments:

Karl Lont said...

Suur tanu Annikale,et ta viitsib mu blogi lugeda. Krassaavitsale teadmiseks, koik siin blogis on sulatode, kuid viidete eest ma ei vastuta.

krassaavitsa said...

Sulatões ma ei kahelnudki,olid sa ju Eestiski ja Vagunielus tuntud tõeapostel! Eläma on laiffi.Püüdsin lihtsalt valge naisena teha ilmvõimatut ja kujutleda end ette vaese abbo nahas kuskil krt teab kus GinGinis. Biliiv me, THEY know.