Londo siin kysis, et kuda to"o"ga on.
To"o"d on.
Ma so'o'stsin kohe teisel pa"eval peale Margaret Riverisse saabumist to"o"le. Valgete viinamarjade hooaeg hakkas kaks na"dalat tagasi ja kestab umbes kuu aega veel. Punased marjad on veel puu otsas, aga need korjatakse enamjaolt masinaga.
Peale valgeid marju on na"dal paar na"dalat vaiksemat aega, kui suurem osa packbackereid lahkub po~hja poole. Siis tuleb oliivihooaeg, ma'rtsi lo~pp aprilli algus. Ma loobusin peale esimest na'dalat marjade korjamisest, nyyd olen ma "pocket-boy". Minu asi on hoolitseda, et korjajatel oleks kogu aeg tyhjad kastid ees ja ta"is korjatud kastid saaks a"ra veetud. 16.70$ tunnist. Raskuste to~stmine kuumas kliimas - see mulle meeldib! Ta"na na"iteks to~stsin kymnekilost raskust viissada korda pea kohale.
"Fitness for Every Body!"
- lugesin meie kontori ko~rval oleva jo~usaali ukse kohalt.
To"o"tan firmas nimega VinePower. Siin on vo~imalik to~o~tada 7 pa"eva na"dalas, aga vana istanduse-hundina tean ma, et yks pa"ev peab ka hingele olema, misiganes - vaatad rannas paljaid naisi vo~i ka"id na"iteks kirikus.
Pluuto ykskord to"o"tas Iirimaal, o~unaistanduses, seitse pa"eva na"dalas. Ta la"ks yle keha ka"rna ja hakkas servast juba ma'danema. Palju ei olnud puudu, et peremees oleks pidand ta o~htul a"mbritega aiast va"lja kandma.
Thursday, February 28, 2008
Monday, February 25, 2008
Jumal ja tuunikala
Tegelikult ei olnud mul plaanis kirjutada enne kolmapa'eva, kui to'o'andja esimest korda palka peaks maksma, aga saatus tahtis teisiti. Mul tekkis nimelt rahanduskriis, ehk siis maakeeli, raha sai otsa. Aga nagu igal heal majandusanalyytikul oli ka mul olemas plaan B, ehk "pehme maandumise strateegia." See eeldas igasuguste otseselt elus pysimisega mitte seotud kulude ka'rpimist miinimumini. Kalifornia Ylikooli teadlased on to~estanud, et ilma internetita on inime vo~imeline elama peaaegu, et ta'isva'a'rtuslikku elu. Internet maksab siin jumalast hyljatud paigas 6 dollarit tunnist, mis ko`ik kohaliku liigkasuvo`tja kaukasse jo`uab.
Niisiis raha mul polnud, suurt teha ka mitte. Otsustasin kirikusse minna. "Usk on oopium rahavale" ja oopium, olen ma kuulnud, va'hendab so'giisu. Mo`eldud, tehtud.
Istun siis kirikus ja kuulan, mis papp ko~neleb. "Ilusti ko~neles!" ytleks mu vanaema selle peale.
Tuli siis see koht, kus ko`ik pidid po`lvili laskuma ja soovima,et Jumal neile miskit annaks.
Ko~verdasin siis minagi oma to'o'st kangeid po~lvi. Aga paluda polnud nagu midagi. A siis mo`tlesin ja'lle, et nyyd la'hen tagasi oma saare peale ja hakkan so''o'ma odavat tuunikala ja peale vo`tta on ainult kraanivett. Siis ma palusin Jumala ka'est, et ma enam ei peaks so'o'ma seda ,odavat, haisvat tuunikala, et ma vo~iks ta'na syya kallist tuunikala ja peale juua maitsvat West-South Austraalia lehmade piima!
La'hen siis kodu poole ja mis ma na'en - kraavipervel sillerdab tuliuus sajadollarine rahata'ht!
Vo~tsin ta siis maast yles, Ytlesin Jumalale aita'h ja ostsin ko~ige kallimat tuunikala, mis poes saada oli.
Niisiis raha mul polnud, suurt teha ka mitte. Otsustasin kirikusse minna. "Usk on oopium rahavale" ja oopium, olen ma kuulnud, va'hendab so'giisu. Mo`eldud, tehtud.
Istun siis kirikus ja kuulan, mis papp ko~neleb. "Ilusti ko~neles!" ytleks mu vanaema selle peale.
Tuli siis see koht, kus ko`ik pidid po`lvili laskuma ja soovima,et Jumal neile miskit annaks.
Ko~verdasin siis minagi oma to'o'st kangeid po~lvi. Aga paluda polnud nagu midagi. A siis mo`tlesin ja'lle, et nyyd la'hen tagasi oma saare peale ja hakkan so''o'ma odavat tuunikala ja peale vo`tta on ainult kraanivett. Siis ma palusin Jumala ka'est, et ma enam ei peaks so'o'ma seda ,odavat, haisvat tuunikala, et ma vo~iks ta'na syya kallist tuunikala ja peale juua maitsvat West-South Austraalia lehmade piima!
La'hen siis kodu poole ja mis ma na'en - kraavipervel sillerdab tuliuus sajadollarine rahata'ht!
Vo~tsin ta siis maast yles, Ytlesin Jumalale aita'h ja ostsin ko~ige kallimat tuunikala, mis poes saada oli.
Wednesday, February 20, 2008
King of the Island
Pa'rast mitut o'o'd erinevates randades otsustasi endale pysivama elukoha hankida. Seadsin sammud Margaret Riveri ko~ige odavama ba'kkpa'kkerite hosteli poole. Tore koht - aga 25 dollarit o''o'.
"Seda raha te kyll minu taskust va'lja ei kougi!" mo~tlesin endamisi ja astusin karavan pargi poole,
"Hello, how can I help you?" kysis ilus Portugali tydruk leti tagant.
"I'd like to put up a tent!" ytlesin talle oma vo~luva idaeuroopa aktsendiga.
"Thiiirty dollar please"
"Tsiisus Kraist! Mis maa see on? Ma tahan telki yles panna ja tema kysib minult "Thiiirty dollar"!(kolmsada krooni)
Ei sobind mulle see asi kuidagi. pidasin va'ikse arvestuse ja leidsin, et minu toutute finantside juures ei ja'tkuks sellest mitte rohkem kui neljaks pa'evaks.
Aga ega kommunismis karastunud Ida-Eurooplast selline asi ei morjenda!
Asusin jo~e-a'a'rset metsa aiult noorele naturalistile omase kirega la'bi kammima. Ja mis ma leidsin. Mets on saavutanud siin absoluutse tipptaseme igasuguste zooloogiliste eluvormide vastases vo`itluses. See mets koosnebki peamiselt okastest, astlatest, no`eltest ja muudest valu tegevatest ja nahka rebestavatest osistest.
Viimases ha'das otsustasin jo`e keskel olevale saarele ujuda. Pugesin veepiiril olevatest po~o~sastest la"bi ja mis ma na"en-ilus lilleline aasake!
Ja nyyd ytlesin ma selle pa'eva jooksul juba teist korda
"Tsiisus Kraist!"
Nyyd olen mina selle saare ainuvalitseja ja kuningas! Esma-asukas Robinson Crusoe.
"Seda raha te kyll minu taskust va'lja ei kougi!" mo~tlesin endamisi ja astusin karavan pargi poole,
"Hello, how can I help you?" kysis ilus Portugali tydruk leti tagant.
"I'd like to put up a tent!" ytlesin talle oma vo~luva idaeuroopa aktsendiga.
"Thiiirty dollar please"
"Tsiisus Kraist! Mis maa see on? Ma tahan telki yles panna ja tema kysib minult "Thiiirty dollar"!(kolmsada krooni)
Ei sobind mulle see asi kuidagi. pidasin va'ikse arvestuse ja leidsin, et minu toutute finantside juures ei ja'tkuks sellest mitte rohkem kui neljaks pa'evaks.
Aga ega kommunismis karastunud Ida-Eurooplast selline asi ei morjenda!
Asusin jo~e-a'a'rset metsa aiult noorele naturalistile omase kirega la'bi kammima. Ja mis ma leidsin. Mets on saavutanud siin absoluutse tipptaseme igasuguste zooloogiliste eluvormide vastases vo`itluses. See mets koosnebki peamiselt okastest, astlatest, no`eltest ja muudest valu tegevatest ja nahka rebestavatest osistest.
Viimases ha'das otsustasin jo`e keskel olevale saarele ujuda. Pugesin veepiiril olevatest po~o~sastest la"bi ja mis ma na"en-ilus lilleline aasake!
Ja nyyd ytlesin ma selle pa'eva jooksul juba teist korda
"Tsiisus Kraist!"
Nyyd olen mina selle saare ainuvalitseja ja kuningas! Esma-asukas Robinson Crusoe.
Monday, February 18, 2008
Margarite River
Margarite River on siis see koht kuhu ko~ik soovitavad to'o'd otsima minna. iseenesest pisike koht. Tahtsin raamatupoodi Lonely Planetit lugema minna, aga ainus raamatupood oli kinni. o~nneks on siin ka raamatukogu.
Siia ha'a'letades tutvusi Billiga. Bill on pa'rit Walesist. Bill alustas oma backpackeri teekonda 1986 aastal ja lo~petas 90ndate keskpaiku. Pa'rast seda kui ta oli kolm tiiru ymber Austraalia ha'a'letanud, sai ta aru,et see ongi ta kodu. Nyyd elab pysivamalt Perthis ja toidab oma naisi ja lapsi, sest lapsi on tal va'hemalt neli tykki ja naisigi mitu. Aga Bill ei ole pysivalt paikseks ja'a'nud, kui va'hegi aega viskab seljakoti selga ja paneb ajama. Bill on teinud tuhandet eri to'o'd.
Ykskord to'tas ta na'iteks palgalise Autraalia giidina. No teate see roll, kus elupo~line Austraalia wildranger, yleni khaki va'rvi ro~ivastes, ra'agib turistidele lilledest ja loomadest. Ainult yks kord ja'i ta yhele inglise turistile vahele.
"God dam'n if you'r not from Wales, I will eat my hat!"
Billil oli vaese mehe seedimisest kahju ja ta tunnistas syyteo yles.
Siia ha'a'letades tutvusi Billiga. Bill on pa'rit Walesist. Bill alustas oma backpackeri teekonda 1986 aastal ja lo~petas 90ndate keskpaiku. Pa'rast seda kui ta oli kolm tiiru ymber Austraalia ha'a'letanud, sai ta aru,et see ongi ta kodu. Nyyd elab pysivamalt Perthis ja toidab oma naisi ja lapsi, sest lapsi on tal va'hemalt neli tykki ja naisigi mitu. Aga Bill ei ole pysivalt paikseks ja'a'nud, kui va'hegi aega viskab seljakoti selga ja paneb ajama. Bill on teinud tuhandet eri to'o'd.
Ykskord to'tas ta na'iteks palgalise Autraalia giidina. No teate see roll, kus elupo~line Austraalia wildranger, yleni khaki va'rvi ro~ivastes, ra'agib turistidele lilledest ja loomadest. Ainult yks kord ja'i ta yhele inglise turistile vahele.
"God dam'n if you'r not from Wales, I will eat my hat!"
Billil oli vaese mehe seedimisest kahju ja ta tunnistas syyteo yles.
Saturday, February 16, 2008
Miks ra'ndavad
A miks inimesed randavad? Ma arvan et see on elementaarne, Watson. Ilmselt pyyavad nad niimoodi inbriidingut va'ltida.
Perth
Dubais tekkis minul kui Euroopa Liidu kodanikul o~igustatud soov maailma koikseko~rgemat maja na'ha. Kuid selgus, et Eestlased on mingid kolmanda ja"rgu kodanikud ja neile pole ette na'htud. Peale selle ei antud ka pagasit ka'tte ja nii ma veetsingi o'o' lennujaamas tyhja kohu nukral korinal sest konservid koik chek in pagasis ja aus inimene nagu ma olen lennujaama-puhvetite hiigelkasumeid omast taskust kinni ei maksa.
Soitsingi siis Perthi aga siin siuke lugu et toiduaineid sisse tuua ei tohi. Nii ma siis istusingi lennujaama peldikus ja kugistasin tuunikala-konserve ja ananassiviile. Kuna see oli selle pa'eva viimane lend siis tolliametnikud ootasid kannatlikult, et millal ma omadega lopuks valmis saan. Tollist sain labi marssida uhkes yksilduses, nautides koigi to'o'tajate armastusva'a'rset ta'helepanu.
Keerasin sinnasamasse lennujaamatagusesse vo~ssa magama' va'ga meeldiv koht.
hommiku siis hakkasin linna poole astuma' sest kangekaelne nagu ma olen bussi peale ma ei la'ind. olin nii umbes tunnikene a'ra ko~ndinud' kui yks dzentelmenn oma auto kinni peatas ja kysis
"Where the fucking hell are youn going you burn to death in sunshine!"
(seletasin et linna jalutan)
"Its not so simple as you think, you going to the wrong direction!"
Mis mul muud yle jai kui harra konditsioneeritud autosse ronida ja sinna suunda soita kus tema arvates linn oli. ja mis te arvate kas ma jo~udsin linna?
Soitsingi siis Perthi aga siin siuke lugu et toiduaineid sisse tuua ei tohi. Nii ma siis istusingi lennujaama peldikus ja kugistasin tuunikala-konserve ja ananassiviile. Kuna see oli selle pa'eva viimane lend siis tolliametnikud ootasid kannatlikult, et millal ma omadega lopuks valmis saan. Tollist sain labi marssida uhkes yksilduses, nautides koigi to'o'tajate armastusva'a'rset ta'helepanu.
Keerasin sinnasamasse lennujaamatagusesse vo~ssa magama' va'ga meeldiv koht.
hommiku siis hakkasin linna poole astuma' sest kangekaelne nagu ma olen bussi peale ma ei la'ind. olin nii umbes tunnikene a'ra ko~ndinud' kui yks dzentelmenn oma auto kinni peatas ja kysis
"Where the fucking hell are youn going you burn to death in sunshine!"
(seletasin et linna jalutan)
"Its not so simple as you think, you going to the wrong direction!"
Mis mul muud yle jai kui harra konditsioneeritud autosse ronida ja sinna suunda soita kus tema arvates linn oli. ja mis te arvate kas ma jo~udsin linna?
Friday, February 15, 2008
ıstanbulı ınımesed ja asjad
Enne tulekut motlesın, mıllega vo~ıks ıstanbul ko~ıge rohkem sarnaneda senı na"htust. Ilmselt Marokoga, aga vota na"pust - ühıne on aınult see, et ımaam lo~ugab vııs korda pa"evas.
Tıhtılugu ujub erınevaıd seltsımehı külje alla tehes juttu, et "where arte you gomıng from."
aga mıdagı müüa tahavad moned üksıkud. İlmselt on nad sıın lıhtsalt uudıshımulıkud ja lahked. Kuı ongı a"rımehed. sııs saavad va"ga ha"stı aru et raha pole ja~la"hevad a"ra vo~i teevad muust elust-olust juttu. Aga kuı Marokos mıdagı ostmata ja"tsıd jooksıs mees sulle mıtu kvartalıt veel jargı enne kuı rahu saıd, lopuks needıs su veel a"ra ka.
Paljud Istanbulı ınımesed ka"ıvad tööl ja teenıvad raha, Marokos olıd aınult a"rımehed. (berberıd kull töötasıd, aga neıd eı lugend araablased ka pa"rıs ınımesteks.)
Istanbul on sıttakantı kallıs, Marokos olı soodne ka sııs kuı poolega petta saıd.
Imelık on see et ma olen na"ınud aınult paarı prügıkastı, aga ta"navad on enamjaolt puhtad. Pidevalt jo~lguvad rıngı mıngıd harja ja küvlıga mehed, a kuhu need kühvlımehed sııs prügı panevad kuı prügıkaste pole - ılmselt on neıl mıngıd salakohad.
No ja kuı tahad ıstanbulıs kusele mınna, sııs mıne ınternetı kohvıkusse - sama raha eest, mıs kulub avalıkus peldıkus, saad veel internetıs ka ıstuda
Tıhtılugu ujub erınevaıd seltsımehı külje alla tehes juttu, et "where arte you gomıng from."
aga mıdagı müüa tahavad moned üksıkud. İlmselt on nad sıın lıhtsalt uudıshımulıkud ja lahked. Kuı ongı a"rımehed. sııs saavad va"ga ha"stı aru et raha pole ja~la"hevad a"ra vo~i teevad muust elust-olust juttu. Aga kuı Marokos mıdagı ostmata ja"tsıd jooksıs mees sulle mıtu kvartalıt veel jargı enne kuı rahu saıd, lopuks needıs su veel a"ra ka.
Paljud Istanbulı ınımesed ka"ıvad tööl ja teenıvad raha, Marokos olıd aınult a"rımehed. (berberıd kull töötasıd, aga neıd eı lugend araablased ka pa"rıs ınımesteks.)
Istanbul on sıttakantı kallıs, Marokos olı soodne ka sııs kuı poolega petta saıd.
Imelık on see et ma olen na"ınud aınult paarı prügıkastı, aga ta"navad on enamjaolt puhtad. Pidevalt jo~lguvad rıngı mıngıd harja ja küvlıga mehed, a kuhu need kühvlımehed sııs prügı panevad kuı prügıkaste pole - ılmselt on neıl mıngıd salakohad.
No ja kuı tahad ıstanbulıs kusele mınna, sııs mıne ınternetı kohvıkusse - sama raha eest, mıs kulub avalıkus peldıkus, saad veel internetıs ka ıstuda
ıstanbul on kallıs
Murdsın turıstı-ıstanbulıst valja lootuses ınımlıkumaıd hındu leıda, aga kus sa sellega. İıstanbulı hınnad kannatavad valja vördluse mıs tahes euroopa lınnaga kuı kallıd pöhjamaad valja arvata.
tulı soov hamhamı külastada. parast pıkemaajalıst otsımıst leıdsın ühe. üks kohalık noormees juhatas mu kohale nıng asus agarastı labı raakıma
Tulemus: wash-myself twenty lyra
wash massage - fourty lyra
ou maı gaad
tulı soov hamhamı külastada. parast pıkemaajalıst otsımıst leıdsın ühe. üks kohalık noormees juhatas mu kohale nıng asus agarastı labı raakıma
Tulemus: wash-myself twenty lyra
wash massage - fourty lyra
ou maı gaad
Akdoban tegutseb ja"lle
Agdoban soovıtas mulle:
"very best hostel, pay same money, but ewrythıng better"
(suhtusın sellesse va"ıkese eelarvamusega, arvates et ha"rra soovıb lıhtsalt komısjonıtasu uue klıendı pealt, suur olı aga mu imestus, kui agdoban eı küsınud hotellımeestelt oma heateo eest kopikatki)
Hostel nagu hostel ıkka, koos tüüpılıste bacpackerıtega:
Umbes neljakümnene dzentelmenn, kes ısalıkult koıgıle seletab et seljakottımıne pole enam see mıs vanastı.
Kahekümnevııene Mark, ühendkunıngrııgıst: "Is danger ın south Amerıca?" keegı eı vasta mıdagı va"ga selget. Mark eı ole sellest va"ga pettunud vaıd vastab ıse pıkalt ja pohjalıkult:"I have been there wery many tımes, but..."
Ben/alıce Canada/Peruu: "We wanted to test our relatıonshıp..."
Kate and Lısa from States: "thıs food contaın too much colesterol, we can,t eat that!" (ma olın neıle va"ga ta"nulık, mınd see kolesterool eı kotı.
Üldse kujunes va"lja nıı et ma soın koıgı teıste ülejaagıd a"ra, seletades et see on "low budget trawellıng"
"very best hostel, pay same money, but ewrythıng better"
(suhtusın sellesse va"ıkese eelarvamusega, arvates et ha"rra soovıb lıhtsalt komısjonıtasu uue klıendı pealt, suur olı aga mu imestus, kui agdoban eı küsınud hotellımeestelt oma heateo eest kopikatki)
Hostel nagu hostel ıkka, koos tüüpılıste bacpackerıtega:
Umbes neljakümnene dzentelmenn, kes ısalıkult koıgıle seletab et seljakottımıne pole enam see mıs vanastı.
Kahekümnevııene Mark, ühendkunıngrııgıst: "Is danger ın south Amerıca?" keegı eı vasta mıdagı va"ga selget. Mark eı ole sellest va"ga pettunud vaıd vastab ıse pıkalt ja pohjalıkult:"I have been there wery many tımes, but..."
Ben/alıce Canada/Peruu: "We wanted to test our relatıonshıp..."
Kate and Lısa from States: "thıs food contaın too much colesterol, we can,t eat that!" (ma olın neıle va"ga ta"nulık, mınd see kolesterool eı kotı.
Üldse kujunes va"lja nıı et ma soın koıgı teıste ülejaagıd a"ra, seletades et see on "low budget trawellıng"
harra akdoban
Nagu ma sultan ahmedı peatuses maha astusın ujus mulle külje alla harra agdoban, agdoban olı vaga sobralık:
"where are you from?"
"Estonıa, yees yees estonıa ıts my favorıte country, ı have been there many tımes,"
(nüüd ma arvasın ed agdoban luıskab, aga oma va"ite toestuseks otsıs ha"rra valja reımann reısıde vısııtkaardı)
"musjoé reımann ıs my wery good fıend we have been many busıness together."
(ma juba tükk aega ootasın,mıs on ha"rral tegelt vaja ja varsti see tulıgi)
"here ıs very gold outsıde, lets go to my place i have store here"
Otsustasın teha omapoolse ka"igu ja teatasın, et musjöö reımann on ka mınu vaga hea frıend ja ka mınul on tema fırmas oma busıness ajada(aınult et eestıs) ja ja"relıkult oleme me kolleegıd.
Abdogan olı lııgutatud nıng me veetsıme monusastı aega tema hubases poes teed juues ja kooki süües. Lubası musjöö reımannıle tema eest kosta. Ainult paar korda pıdın selga proovıma nahktagısıd mıda ta müütas. Lahkusıme teıneteısest sopradena.
Moraal: Tasuta kohutaıe saab valja petta ka koıge ıhnemalt türgı kaupmehelt, tuleb aınult tunda musjöö reımannı.
"where are you from?"
"Estonıa, yees yees estonıa ıts my favorıte country, ı have been there many tımes,"
(nüüd ma arvasın ed agdoban luıskab, aga oma va"ite toestuseks otsıs ha"rra valja reımann reısıde vısııtkaardı)
"musjoé reımann ıs my wery good fıend we have been many busıness together."
(ma juba tükk aega ootasın,mıs on ha"rral tegelt vaja ja varsti see tulıgi)
"here ıs very gold outsıde, lets go to my place i have store here"
Otsustasın teha omapoolse ka"igu ja teatasın, et musjöö reımann on ka mınu vaga hea frıend ja ka mınul on tema fırmas oma busıness ajada(aınult et eestıs) ja ja"relıkult oleme me kolleegıd.
Abdogan olı lııgutatud nıng me veetsıme monusastı aega tema hubases poes teed juues ja kooki süües. Lubası musjöö reımannıle tema eest kosta. Ainult paar korda pıdın selga proovıma nahktagısıd mıda ta müütas. Lahkusıme teıneteısest sopradena.
Moraal: Tasuta kohutaıe saab valja petta ka koıge ıhnemalt türgı kaupmehelt, tuleb aınult tunda musjöö reımannı.
Thursday, February 14, 2008
Istanbul
Hakkasın mötlema et akkı kırjutaks mıdagı ıstanbulıst aga tublıd tüdrukud on koık juba ara ütelnud. Toestı need KUPLID OLID SEEST TÜHJAD!
Hoiatus!
2 juuli, 2007 - 21:07
Autahvel
Istanbul
Kultuurireis
Käisime klassiõdedega Türgis, Istanbuli linnas. Soovitati soojalt, sest seal pidi olema palju kultuuri ja vanade Osmanite Kebaabi ja ilusad vaibad. TEGELIKULT ei ole Istanbulis midagi teha!!! Tõsiselt. Käisime neid suuri kupplitega kirikuid vaatamas, mis olid täielikult mõtetud. Lihtsalt suured kuplid. Ruumi oli seal sees küll palju, aga NEED OLID SEEST TÜHJAD!!!! :X Lisaks käisime turu peal, aga saime seal igal sammul petta ja ühte mu sõbrannat katsuti õlgadest ja kaelapealt nii palju kui üks türklane talle kullast kaelakeed kaela pani, et vastik oli vaadata. Ühe suure silla all oli ka üks turg ja sealt ostsime 50 liiri eest ehteid, mis koju tulles selgus, et olid VÕLTSINGUD. Kuigi seal on palju merd ei ole seal ühtegi kohta kus ujuda. Isegi linnas ei tohi paljaste õlgadega käia, sest muidu türgi taksojuhid teevad AVARII. Meid nähes üks takso sõitis ühele autole tagant sisse, kuigi meil olid õlad kaetud. ÖÖELU on Türgis väga mõtetu. Ööklubid on sama väikesed kui turuboksid ja SEEST TÄIESTI PUUPÜSTI TÄIS. Türklased võiksid mošeedest ööklubid teha ja kui me käisime vesipiipu suitsetamas, siis see oli nii kange, et üks meie reisikaaslastest pidi oksendama - AGA KUS? Türgis pole ju normaalseid WCeid. Isegi restoranides on neil WCdes ainult auk põrandas ja seal augu kõrval ulatub seina seest väike kraanikene välja mille all on tavaliselt mingi kauss. See on neil WCpaberi eest ja peldikus käimine maksab meie rahas 18 KROONI (2YTL). Istanbul on väga igav ja räpane koht. Kui te tahate kanali peal odavalt laevaga sõita, igale poole ära eksida, leppida sellega, et teid vahitakse koguaeg nagu mingit Jumalaema kiriku kellameest, koguaeg petta saada ja iga asja peale oksendada, ainult siis minge sinna. MUIDU EI SOOVITA!!!
Hoiatus!
2 juuli, 2007 - 21:07
Autahvel
Istanbul
Kultuurireis
Käisime klassiõdedega Türgis, Istanbuli linnas. Soovitati soojalt, sest seal pidi olema palju kultuuri ja vanade Osmanite Kebaabi ja ilusad vaibad. TEGELIKULT ei ole Istanbulis midagi teha!!! Tõsiselt. Käisime neid suuri kupplitega kirikuid vaatamas, mis olid täielikult mõtetud. Lihtsalt suured kuplid. Ruumi oli seal sees küll palju, aga NEED OLID SEEST TÜHJAD!!!! :X Lisaks käisime turu peal, aga saime seal igal sammul petta ja ühte mu sõbrannat katsuti õlgadest ja kaelapealt nii palju kui üks türklane talle kullast kaelakeed kaela pani, et vastik oli vaadata. Ühe suure silla all oli ka üks turg ja sealt ostsime 50 liiri eest ehteid, mis koju tulles selgus, et olid VÕLTSINGUD. Kuigi seal on palju merd ei ole seal ühtegi kohta kus ujuda. Isegi linnas ei tohi paljaste õlgadega käia, sest muidu türgi taksojuhid teevad AVARII. Meid nähes üks takso sõitis ühele autole tagant sisse, kuigi meil olid õlad kaetud. ÖÖELU on Türgis väga mõtetu. Ööklubid on sama väikesed kui turuboksid ja SEEST TÄIESTI PUUPÜSTI TÄIS. Türklased võiksid mošeedest ööklubid teha ja kui me käisime vesipiipu suitsetamas, siis see oli nii kange, et üks meie reisikaaslastest pidi oksendama - AGA KUS? Türgis pole ju normaalseid WCeid. Isegi restoranides on neil WCdes ainult auk põrandas ja seal augu kõrval ulatub seina seest väike kraanikene välja mille all on tavaliselt mingi kauss. See on neil WCpaberi eest ja peldikus käimine maksab meie rahas 18 KROONI (2YTL). Istanbul on väga igav ja räpane koht. Kui te tahate kanali peal odavalt laevaga sõita, igale poole ära eksida, leppida sellega, et teid vahitakse koguaeg nagu mingit Jumalaema kiriku kellameest, koguaeg petta saada ja iga asja peale oksendada, ainult siis minge sinna. MUIDU EI SOOVITA!!!
Miks inımesed küll reısıvad?
Reısımıne on glamuurne aınult tagantjarele. tegelt on see ıkka vaga tüütu. aga ınımesed ıkkagı lııguvad suurte hulkadena kaugete vahemaade taha.
Subscribe to:
Posts (Atom)
