Jumal ja tuunikala

Tegelikult ei olnud mul plaanis kirjutada enne kolmapa'eva, kui to'o'andja esimest korda palka peaks maksma, aga saatus tahtis teisiti. Mul tekkis nimelt rahanduskriis, ehk siis maakeeli, raha sai otsa. Aga nagu igal heal majandusanalyytikul oli ka mul olemas plaan B, ehk "pehme maandumise strateegia." See eeldas igasuguste otseselt elus pysimisega mitte seotud kulude ka'rpimist miinimumini. Kalifornia Ylikooli teadlased on to~estanud, et ilma internetita on inime vo~imeline elama peaaegu, et ta'isva'a'rtuslikku elu. Internet maksab siin jumalast hyljatud paigas 6 dollarit tunnist, mis ko`ik kohaliku liigkasuvo`tja kaukasse jo`uab.

Niisiis raha mul polnud, suurt teha ka mitte. Otsustasin kirikusse minna. "Usk on oopium rahavale" ja oopium, olen ma kuulnud, va'hendab so'giisu. Mo`eldud, tehtud.
Istun siis kirikus ja kuulan, mis papp ko~neleb. "Ilusti ko~neles!" ytleks mu vanaema selle peale.
Tuli siis see koht, kus ko`ik pidid po`lvili laskuma ja soovima,et Jumal neile miskit annaks.
Ko~verdasin siis minagi oma to'o'st kangeid po~lvi. Aga paluda polnud nagu midagi. A siis mo`tlesin ja'lle, et nyyd la'hen tagasi oma saare peale ja hakkan so''o'ma odavat tuunikala ja peale vo`tta on ainult kraanivett. Siis ma palusin Jumala ka'est, et ma enam ei peaks so'o'ma seda ,odavat, haisvat tuunikala, et ma vo~iks ta'na syya kallist tuunikala ja peale juua maitsvat West-South Austraalia lehmade piima!
La'hen siis kodu poole ja mis ma na'en - kraavipervel sillerdab tuliuus sajadollarine rahata'ht!
Vo~tsin ta siis maast yles, Ytlesin Jumalale aita'h ja ostsin ko~ige kallimat tuunikala, mis poes saada oli.