Perth

Dubais tekkis minul kui Euroopa Liidu kodanikul o~igustatud soov maailma koikseko~rgemat maja na'ha. Kuid selgus, et Eestlased on mingid kolmanda ja"rgu kodanikud ja neile pole ette na'htud. Peale selle ei antud ka pagasit ka'tte ja nii ma veetsingi o'o' lennujaamas tyhja kohu nukral korinal sest konservid koik chek in pagasis ja aus inimene nagu ma olen lennujaama-puhvetite hiigelkasumeid omast taskust kinni ei maksa.
Soitsingi siis Perthi aga siin siuke lugu et toiduaineid sisse tuua ei tohi. Nii ma siis istusingi lennujaama peldikus ja kugistasin tuunikala-konserve ja ananassiviile. Kuna see oli selle pa'eva viimane lend siis tolliametnikud ootasid kannatlikult, et millal ma omadega lopuks valmis saan. Tollist sain labi marssida uhkes yksilduses, nautides koigi to'o'tajate armastusva'a'rset ta'helepanu.
Keerasin sinnasamasse lennujaamatagusesse vo~ssa magama' va'ga meeldiv koht.
hommiku siis hakkasin linna poole astuma' sest kangekaelne nagu ma olen bussi peale ma ei la'ind. olin nii umbes tunnikene a'ra ko~ndinud' kui yks dzentelmenn oma auto kinni peatas ja kysis
"Where the fucking hell are youn going you burn to death in sunshine!"
(seletasin et linna jalutan)
"Its not so simple as you think, you going to the wrong direction!"
Mis mul muud yle jai kui harra konditsioneeritud autosse ronida ja sinna suunda soita kus tema arvates linn oli. ja mis te arvate kas ma jo~udsin linna?