Work mule

Erinevalt hooaja algusest on meil nyyd vaga kiire. Tana pigistasin "work mule" tippkiiruseks 35 km/h, seda kyll maest alla. "Work mule" on midagi golfikaru ja ATV vahepealset. sellega me korjame ja jagame kaste laiali. Siis on veel olemas "Work horse", see on natuke voimsam pill, tollega on voimalik labi mitme viinamarja-poosaste rea soita, nagu tubli Dan, Inglismaalt, meile demostreeris, ilmselt mitte kyll tahtlikult. Me tostsime viinamarjapoosad tagasi oma kohtadele, lahima paari nadala jooksul ei ole vahet margata.
Huvitav kas nyyd on see loplik ilma-muutus kaes, mida kohalikud juba tykk aega ennustavad- hakkas jalle sadama. siiamaani on peale vihma alati lainud soojaks ja kuivaks tagasi. Ametlik talvehooaeg algab alles Mai-kuust. Mais Novembrini tuleb siinkandis alla peaaegu kogu aastane sademetehulk, mida on keskmiselt 970mm.

Everybody must get stoned!

"I,m stoned, "

vastan ma, kui keegi kysib

"How are you?"

See on ilmselt kõige adekvaatsem selgitus seisundile, mis tabab vineyard'i töötajat, peale 9 tunnist tööpäeva. Yheksa tundi kytab lõunamaa päike lagipähe, silmad ei fokusseeri enam, keel kuivab kurku kinni, kiire, kiire, kiire. Ingliskeelsete lausete moodustamine muutub aina vaevalisemaks. Vahel on tunne nagu keskkoolis, kus olin viie paralleel-klassi peale koige nõrgem, inglise keeles muidugi, mitte lõua tombamises. Enne kui ma õjudsin põetajale tunnis vastama hakata, selja taga nohikud juba itsitasid.

"Lazy bones, lazy bones."

ytles õpetaja laitvalt. Siis tuli minu "tähetund", inglise keele suuline riigieksam, kus ma sain suureparased yheksa punkti! Maksimum oli 20. Halvemuselt jargmine sai 11, hea luuser mõtlesin ma. Kuidagi sai sellelt aluselt labi Euroopa hääletatud. Kasutasin umbes kymmet sõna, sellest piisas. Ylejaanu rääkisin käte ja jalgadega. Poola Slovaki piiril pandi mind kyll vangi, aga nad niikui-nii ei oleks inglise keelest aru saanud.

Elu kesk-koolis ei olnud meelakkumine: http://www.youtube.com/watch?v=9A9gfy1MZyc

Siin aga on olukord vahel vastupidine. Mõned prantslased ja paljud idamaalased kõnelevad ikka vaga viletsat inglist. Yldjuhul nad liiguvad ringi suuremate seltsingutena, kus juhtoinas natuke ikka saab aru, mis teoksil. Aga toole minnes ikka mõni satub karjast eemale. Nojah siis juhtub vahel, et mina kes:

"Do'nt speak any foreigen languages at all"

pean neile ema eest olema ja seletama

"What the fuck is going on"

Elu on ikka imelik.

Siinkohal tervitan oma inglise keele opetajat ja Tsehhi vangivalvureid.

Palgaline võrgutaja

Kuna käsi on Margaret Riveris ikka veel rohkem kui tööd, siis peab selleks et tööturul konkurentsivõimeline pysida, olema paindlik. Täna hommikul VinePoweri boss kysis, kas töö nimega "nettling" on mulle tuttav. Mul polnud erilist aimu, kyll aga olin ma paindlik ja vastasin:

"Yees,yees thats my favorite job!"

Viinamarja-aeda jõudes kyll selgus, et mul pole erilist aimu mida teha tuleb. Olin jallegi paindlik, ning läbisin kiired täiendus-kursused ja nuud ma olengi "netler" ehk maakeeli võrgutaja. Täna näiteks võrgutasin ma umbes neli kilomeetrit. Päris hea tulemus esimese päeva kohta.

Pildil emane Redback, koige myrgisem

Blody Easter

Blody Easter! Praegu ma motlen kyll, et miks Jeesus pidi kolm paeva seal risti peal rippuma. Oleks yhest kyll aidanud. Kogu elu seisab. Neljas paev juba, ei mingit tood! Viinamarjad mingu voi madanema, korjata ei saa, sest on Easter. Tana ilmselt on see paev kui Kristus lopuks yles touseb. Halleluuja!
Eile oli suur pidu kesklinnas, linnavalitsus ja kiriku-organisatsioonid tegid valja. Mulle meeldis koige rohkem Wild West entertainment, see oli suur mehhaniline pull, kuhu kergelt nokastanud noorharrad voisid otsa ronida. Tavaliselt kukkusid nad peale kolme sekundit jalle alla. Oli ka vapraid ornema soo esindajaid, ka nemad kukkusid alla.
Koige taustaks mangis lihtsakoelist kristlikku poppi viljelev ansambel, umbes nagu Sonajalad. Ainult, et Sonajalad on vaieldamatult professionaalid, vorreldes selle esitusega. Kas oli heli paigast ara, voi ei osanud nad lihtsalt laulda. Ilmselt on molemad variandid toesed.

Kristuse kannatused

Eile toimus linnas suur rongkäik. Koige ees oli Jeesus Kristus ise, suure puust ristiga. Yleni verine. Kõik soovijad võisid teda peksta. Saatemeeskonnaks oli kiivrite, punaste hõlstide ja väga fancy-de sandaalidega mehed, kes Jeesust koledal kombel sõimasid. Mis mind kõige rohkem hämmastas, nad tegid seda Saksa keeles. Ma seda Easter legendi nii hästi ei tea, äkki olidki need, kes Jeesuse risti lõid, saksa natsid? Peab vist Piiblist järele vaatama.

Beat on see mis loeb

Eile siis juhtus see, mis oleks pidanud juba ammu juhtuma. Nimelt sain kutse pidusse nimega "Easter barbie". Ei vaja vist mainimist, et austraallased on "barbie" hull rahvas. Yrituse oli organiseerinud Prantsuse "Channel Five" koostoos VinePoweriga. Prantslased on meid siin juba pikemat aega filminud. Pohiliselt kuidas me tootame. Tsenaarium nagi aga ette, et backpackerid ka pidutsevad, aga ykski pidu ei olnud kyllalt hea, et see miljonite Euroopa

Joonis 1. Pudelisse villitud sobrad

televaatajate ette paisata. Jarelikult tuleb see ise korraldada, joudsid nad jareldusele.
Laksin pidusse teatava eelarvamuserga, ilmselt jalle yks unine grillimine. Aga ma eksisin. Channel Five pidi yks ilgelt igav kanal olema, aga pidu oskavad nad ikka taiega hasti panna. Kohale oli tulnud tublisti yle saja inimese. Mangis superhea prantsuse retrodisko. Nagu Koit Raudsepp armastab ytelda:
"Beat on see mis loeb, beat on see mis yhendab inimesi!"
Muidugi yhendasid meid peale biidi veel need pudelisse villitud sobrad, keda peremees jarjest veinikeldrist valja kandis. Pidu laks jarjest groove'maks, beat aina valjemaks. Asiaatidele oli see liig, mis liig ja ka austraallased ilmutasid vasimuse marke. Langenud kanti lahinguvaljalt minema. Lopuks jaid alles Prantslased, Itaallased ja Eeastoonlane, ehk mina.
Parast peremees vabandas:
"See siin ei ole Austraalia pidu, see on Prantsuse pidu. Austraallased passiks lihtsalt "barbie"
ymber jooks siis ennast tais ja jaaks hiljemalt kell kymme ilusasti magama. But I don't know, What the blody hell is that!?" ytles ta hyper-super Duracell janestena ringi kimavaid ja hyppavaid prantslasi vaadates.
Jain temaga nousse, et see on "blodi hell, indeed" ja kusjuures vaga vinge "blody hell."
Kell hakkas kolm saama, paastsin oma kaherattalise sobra lukust lahti ja vantasin kodu poole.

Mina olengi piiluja

Eile algas siis suur Easter karneval. Pohimotteliselt tahendab see seda, et jalle on pikk nadalavahetus ja linna peal on naha rohkem purjus inimesi, kui tavaliselt. Kesklinn oli ausaltoeldes paris meeleolukas, bandid ja puha. Voib aru saada, et tundsin end veidi yksikuna oma laagrisse joudes. Koik pakkpakkerid soidavad nadalavahetusel tavaliselt linnast valja voi vedelevad hostelis.
Ok, aga joe aares tegi mingi vaike seltskont loket, motlesin et ujun sinna ja ytlen tere.
olin juba ysna ligi ja ujusin ysna vaikselt, et kuulda, mis keeles nad omavahel raagivad. Just siis otsustas yks tytarlaps poosa taha pissile minna ja ma arvasin, et see ei ole koige oigem aeg veest valja ronida ja tegin nao, et ma olen hoopis vees vedelev puuront. No sai ta siis omadega hakkama, aga selle asemel, et tagasi lokke aarde minna, sattis ta ennast joe aarde taiskuu valgusesse istuma. Istus seal tubli viis minutit. Vaene Martin voiks oma uutele yliopilasteatri kandidaatidele anada ylessande viis minutit puuronti mangida, uskuge mind, see ei ole kerge, eriti keset joge. Vaga piinlik lugu.

Lemmikloom

Eile ma toole ei joudnud. Hommikul ei leidnud oma laatsesid yles. pohimotteliselt on voimalik ka prillide abil maailma kaeda, aga see oleks liiga lihtne. Tulin ohtul koju, panin laatsed topsi, ja ennae imet hommikul ei midagi!?
Juurdlesin selle probleemi kallal terve paeva. Parast seda kui olin terve laagri toll, tolli haaval labi otsinud ja pool Margaret Riverit veel takkapihta, otsustasin, et ilmselt on mu laatsed igavesti Kaotsis ja see on liiga kauge koht otsimiseks.
Laksin siis prillipoodi, mul oli kaasas ekstra selle jaoks Eesti silmaarsti kaest kysitud retsept. Myyatadi ytles, see ei kolba ja ilma korraliku retseptita ta mulle uusi silmi ei anna. Yldse on see Austraalia seadus ropp ja roojane ja byrokraatlik orjus meid rohub rangaste. Igaks juhuks veel kysisin, et palju samasugused laatsed, kui mul olid ka maksavad. Tadi ytles, et 200 dollarit tykk. See vottis mu ohku ahmima, Eestis maksab see 15 dollarit tykk.
Oolrait, peale seda uudist laksin tagasi oma laagrisse. Kivi ei jaanud kivi peale, ykski rohututt omale kohale. Koik tuhnisin labi. Kuni lopuks umbes kolme meetri kaugusel oma telgist avastasin uru ja uru suudmest paistis shokolaadi paber. Kraapisin kippelt uru lahti ja mis ma naen - koik minu kadunud asjad on seal! Teised pisiasjad nagu tykk sokolaadi voi vorstiviil, neid ei olnud ma vaevunud otsimagi, kuigi tundus imelik, et asjad vahel jaljetult kaovad.
Niisiis kogu selle varastatud tavaari otsast leidsin ma oma laatsetopsi. See little bastard oli kyll pyydnud topsi plastmassi labi narida, kuid taielikult ei olnud see tal onnestunud.

Tiibeti munkade toetuseks

Seljakottija elu on juba selline, et iga paev tutvud jarjest uute inimestega. Mina, oma aina syvenevas dementsuses, ei suuda neid tavaliselt meeles pidada. On ka erandeid. Naiteks yks rahvuslikult meelestatut Wales'i noormees, kes ka peale pikemaajalist tutvust keeldus oma nime ytlemast:
"Call me just a Wales guy"
Nyydseks on Wales guy ammu Perthi siirdunud, aga mulle ei andnud see nime-kysimus rahu. Pealegi, lubas ta mulle ragbit opetada, kui ma kunagi Perthi peaks joudma.
Laksin siis offic'isse, et asjas selgusele jouda. Tuli valja, et selle Walesi Dzentelmeni nimi oli, John Williams.
Mu iiri sober Paddy ytles selle kohta:
"John Williams, this name is so English, so English. Poor man who has to live with it."

South naber of Finland

Yldiselt on austraallased geograafias päris tugevad. Backpackerid, kes peaks ka nagu geograafiast yht-teist jagama, on seevastu ysna tumedad.
"Where you from?"
"From Estonia"
"?"
"It's south naber of Finland"
"Aa, Finland! You have there a polar bears?"
Noogutan armulikult, sest Jääkarude vastu ei ole mul toesti midagi.

Joonis1.Estonaia

Viimasel ajal on ilmad jahedaks läinud, voiks oelda, et isegi suisa kylmaks. rohkem on juba selliseid päevi, kui temperatuur ei touse yle 25 kraadi. Hommikul on ainult 15 kraadi. See pohjustab lounamaistele inimestele kannatusi. Moned hiinlased ja jaapanlased värisevad hommikul kontori ees oodates, nii et vähe pole. Tavaliselt eelistavad nad istuda autos, kus saab soenduse pohja keerata. Ka minul on vahel kylm, aga ma olen "Tough Estonian" , ma ei saa seda välja näidata.

Jumal kaitsku meid pädevate kapralite eest! Ja tervituse reamees Pehmele, kelle raske käsi oli yks vaheseid argumente, mida see ussitõug aktsepteeris.

Nagu ma varem olen juba maininud, olen ma siin Margaret Riveris ämbrimees ehk bucket-boy.
Minu ylessanne on kõik see kokku kanda, mis korjajad on suutnud ära korjata ja siis pärast annan neile tyhjad kastid tagasi, et nad saaks kiiresti-kiiresti need jälle täis teha.
Mulle meeldib vaadata kuidas vanad ämbrimehed tootavad. ämbrimehele, erinevalt korjajast, makstakse tunnipalka. Kogenud ämbrimees ei pinguta kunagi, isegi kui korjajad juba pikemat aega närviliselt karjuvad. Tema liigutused on kuidagi meeldivalt rahulikud ja mõõdukad. Temas puudub see ärev tõtlemine, see palavikuline ylespoole pyydlemine, mis meile ainult hukatust võib tuua. Korjajaid see muidugi pahandab, aga see ylev meelerahu, mida vana ämbrimees selle raske katsumuse ajal yles naitab, olgu meile kõigile õppetunniks rahaahnuse ja upsakuse vastu.
Kui kastidest kõige suurem puudus on, siis läheb ambrimees tavaliselt lõunale.

Sellest õilsast elufilosoofiast ei taha aga kuidagi aru saada need kaks prantslast, kellega mul on au yhes tiimis tootada. Koik vahemaad yhest kastist teiseni, labivad nad joostes. Pole ka imestada, yks neist pidas enne Austraaliasse tulekut spordiinstruktori ametit. Peast spordi-instruktor, ytleks ma selle kohta. Oma teguviisi selgituseks ytlevad nad:
"If we will finish it fast, we can rest after that."
Midagi nii rumalat pole ma ammu kuulnud. Peale patriootliku meele ja oskuse vajadusel isamaad kaitsta, õppisin ma sõjavaest palju muudki. Näiteks oskuse vajadusel viilida.
Mõned kerge vaimupuudega kapralid vaitsid veel ajateenistuse kuuendal kuul.
"Kui me toa/peldiku/hoovi kiiresti ära koristame, siis saame rutem linna-loale."
Eksisid tobukesed, kiire too voimaldas maksimaalselt pool tundi varem jalga lasta. Sest tuba on korras, siis kui seersant voi veebel nii ytleb, mitte enne. Ja seersant ytleb seda siis kui kompaniiylem on talle vastava korralduse andnud. Seni on seersandi ainuke huvi demostreerida kompaniiylemale, et too käib. Kompaniiylema ainuke huvi on raporteerida, koik toimib. Pataljoniylemat ausaltoeldes ei huvita, kas koristatakse või mitte, tema loeb sisekorraeeskirjast, sõdurid lastakse linnaloale kell viis, ja kogu lugu. Aga alati leidub pädevaid kapraleid kes tahavad maailma valitseda.
Sama lugu viinamarja-aias, ega too seal ei lõpe. Ahah, said valmis, pole midagi, leiame uue too. Tavaliselt midagi sellist, mis ei kuulu yldse ämbrimehe tooylessannete hulka. Ja pädev prantslane liputab õnnelikult saba, oi kui tore jälle sain kiita. õhtuks olen nende ullude parast vasind nagu kalts. Jalle kaks korda nii palju tood tehtud kui ette nahtud. Tegelikult ei tee yhtegi istanduse manageri õnnelikuks sellised pädevikud. Selle asemel, et rahulikult põõsa vilus õlle libistada ja tunda rõõmu tootavatest inimestest, sunnivad nad teda alatasa uusi ylesandeid leiutama.

"Elu on lainud paremaks, lõbusamaks."

Otsustasin oma elukvaliteeti parandada.
Esiteks hiivasin punase risti kogumiskonteinerist omale yhe lillelise madratsi. Ilmselt oli see moeldud Ida-Timori puudustkannatavatele lastele. Aga ega ma ei lahe ometi selleks Ida-timorisse elama, et lillelist madratsit saada, eksju.Yle joe, oma saarele sumades pyydis eelmainit madrats mind kyll paar korda ara uputada, kuid peale korralikku topelt-nelsonit ta loobus oma esialgsest kavatsusest.
Teiseks ostsin omale 70 dollari eest kasutatud ratta. Oli kyll plaan esimese kuu säästude eest auto osta, aga elu on lainud teisiti.
"Hea luuser!"
Märgid näitavad, et on oodata suurt rahvasterändamist. Koik seljakottijad, kellega mul on olnud au Margaret Riveris tutvuda, raagivad kui yhest suust:
"We going to leave next week"
Head teed neil minna, neid oligi liiga palju. Hooaja tipphetkedel tootas ainuyksi VinePoweris peaaegu 300 backpackerit. Teist sama palju veel muudes firmades pluss veel sufarid. Seda on paarituhande elanikuga linnakese kohta paris palju. Ilmselt on syydi jahenev ilm ja loppema hakkav viinamarja hooaeg.

Baabel

Eestist helistades on mu number selline: +61 488294042, austraaliast helistades selline: 0488294042. Kui helistada from overseas, siis null kaob ara.

Ytleme nii, et Grape harvest season' i ajal Margaret Riverisse toole tulemine on ysna mottetu, kui pohieesmargiks on raha teenida. Seda hirmu, et viinamarju korjates rikkaks saab, pole kyll karta.
#Esiteks kui on korjeperiood saabub siia mustmiljon backpackerit, Tiimid mis pollule peale lendavad on suured nagu tirtsuparved, paar tundi ja kymme tonni marju korjatud nagu niuhti.
#Teiseks, marju ei saa liiga kuumaga korjata, pidi veini aroomi ara rikkuma.
#See on ikka jaledalt raske too, sest pausi ei saa pidada, muidu korjavad pilusilmad koik marjad ara. Oli meil siin selline juhus, tootasime juba neljandat tundi ullu paikese kaes, koik olid taiega vasinud. Umbes kaks tundi oli vaja veel teha. Siis supervisor kysis, et kas teeme breigi ka va"? Koik valged olid nous, muidugi teeme, muidu sureme ara siia pollu peale. Hiinlased ja Jaapanlased olid ka nous, las valged puhkavad.
Prantslased on jalle sellised tegelased, nagu midagi ei meeldi, rusikad pysti ja hakkame streikima. pole ka imestada, et Prantsusmaal ylepaeviti rongid ei soida, ja lennukid ei lenda ja o`petajad ei opeta ja arstid ei arsti jne. Prantslased on kasulik rahvas siin, sest yldjuhul nende noudmised ka rahuldatakse.

Ruuben ja Nele, tulge sööma!

Mul tuliveel paar tarkusetera meelde, teemal, mida teha kui kõht on tyhi ja pappi ei ole.
Yks väga hea moodus, mida mulle õpetas Suigu kuulsaim erudiit Jänesh:
"Ise asetasin veepudeli päikese kätte laaduma, siis pärast hea juua, kui seal kõiksugu orgoonid sees. Orgoonide ideega aga tuli välja keski pornograafiline juut Wilhelm Reich, kes sai tõelistele meedikutele seeläbi pinnuks silma, misläbi ka suri."
Teine variant on hiilida grillivate rikaste inimeste aia taha ja nuusutada. Väitetavalt pidi suur osa maitseelamusest saabuma tänu haistmisele. Et kõht tunduks justnagu täis tuleks nuusutamise korvale midagi närida. Te olete õnnega koos, kui kuskilt on võtta naiteks kuivikuid. Yldjuhul tuleb aga piirduda millegi lihtsamaga, nagu puukoor, hein või naiteks vetikad. Vetikad on eriti head, sest nad on limased ja seega kergelt neelatavad. Seesama lima sisaldab tihtilugu hulga tärklist, ja tärklises on ju teadagi - Power!

Eeskujulik hommikueine

Ema ja vanaema tundsid muret, et kas ma ikka soon korralikult. Natuke ikka näkitsen vahel:

Tuna in olive oil 185 g\1641KJ
Custard 1000 g\4384KJ
Mayonaise 60 g\1686KJ
Rise Dessert 300 g\1200KJ
Cottage Cheese 200 g\1012KJ
White Bread 180 g\1984KJ
Skim Milk 1000 g\1100KJ
Juice 200 g\200KJ
Two Tomatoes

Kokku: 13 207KJ\3144KCal

Kaalujälgija arkas keset ööd hirmuhigi otsa-ees:
"Millega ma olen kyll hakkama saanud!" ahastas ta.
Peagi ta rahunes, see oli koigest uni.
"Internetis on ikka igasugu paska" mtles ta veel enne Une Mati kordusvisiiti.

õiendused

Minu Austraalia telefoni number on: (+61) 0488294042
See +61 peaks olema Austraalia suunakood. A voibolla kaib sinna 61 taha ka midagi, ma ei tea.

Ja siis see vaide, nagu suurem osa punaseid viinamarju korjatakse siinkandis kombainiga.
Korrektne vaide oleks: Iga aasta jarjest suurem osa punaseid marju korjatakse masinaga. Margaret Riveri piirkond annab kogu Austraalia veinitoodangust umbes 1%, aga kvaliteetveinidest tervelt 25%. Kvaliteetveinide jaoks korjatakse marjad tavaliselt ikka kasitsi.

Telk

Selle telgi leidsin maVagunist. Ilmselt on tegu Irma Hirmsa pärandusega. Irma ise on ammu juba Rumeenias ja peaks seal kõigi eelduste kohaselt, sel suvel, abielluma yhe kohaliku Doonau salakaubavedajaga.
Telk on aus. Ainult sellel on yks pisikene puudus, ta ei pea vett.

Uinusin siis magama, vihma vaiksel sabinal. Keset ööd nagin unenagu, et ma olen kuskil basseinis ja kõik on kole märg ja kylm. Väikelaste puhul tähendab selline unenagu tavaliselt seda, et nad on pyksi pissinud. Mina, aga olen juba suur poiss, jarelikult pidi asi olema milleski muus.
Nagu ma ytlesin, telgi katus ei pea vett. Põhi aga see-eest peab vett lausa suurepäraselt! Seega kogunes kõik vesi, mis laest tilkus mulle kylje alla.

Mis siis ikka, kallasin telgi jalle tyhjaks katsusin edasi magada. Mõningate eranditega laks see ka korda, kuni kell hommiku viie aegu helises ja kuulutas uue tööpaeva algust.

Kuuldes uudist hiiglasuurest ujuvast prygimaest Vaikses Ookeanis, otsustasin astuda kindlameelse sammu ja oma tarbimist piirata. Oma osa selle otsuse langetamisel oli muidugi ka asjaolul, et mul ei olnud sentigi raha. Kuna eelmine nädalavahetus oli "labour holiday" ja seega "long weekend", lubati meile palka maksta päev hiljem. Lõpuks venis see aeg kolme päeva pikkuseks.

Ettenagelikult olin ma viimaseks ostuks valinud imelise maiuse, mille nimeks on "Custard". Oo "Custard" - Jumalate Jook, Ambroosia! Peale selle, et ta maitseb hästi on selles oivalises nestes ka tohutul hulgal kaloreid. Yle tuhande KCal liitris. See on vaimustav, seda enam, et liiter maksab ainult 2,5 dollarit. Viimase viie dollariga ostsin kaks liitrit joujooki. Jõin oma meeletus ahnuses mõlemad pudelid tilgatumaks. Rohatasin mõnusast tundest, et 2000 kilokalorit on nyyd kindlas kohas, ning heitsin magama homse palgapaeva ootuses. Ei teadnud ma siis, et ees on kitsad ajad, kui "Custardist voib vaid und näha!

Nii see läks, pangaarvel ei olnud kolm päeva jalgegi lubatud palgast. Vaikselt hakkas nälg näpistama. Algul kolistasin mooda linna ringi, ning nõudsin Tõde ja õigust taga, kui aga sellest mingit tulu ei tõusnud, otsutasin asjale läheneda veidi teadlikumalt:
*Kui on nalg ja on teada et abi on tulemas, siis ei ole mõtet ringi joosta ja asjatult energiat kulutada. Tuleb vaikselt, silmad kinni, lamada ja surma oodata, nii kulub kõige vahem energiat.
*Aeg-ajalt tuleks vett juua (seda on siin mul õnneks terve jõetäis), et metabolism ikka toimiks.
*Siis hakkab keha vaikselt oma varusid tarbima:
1) Algul lahevab loosi maksa ja lihastesse varutud glykogeen, aga seda pole kuigi kauaks.
2)siis peaks hakkama rasv kuluma ja lõpuks
3)valgud
Minu puhul vist eeltootud järjestus ei kehti. Ykskord yks tädi mõõtis kaubanduskeskuses minu keha rasvasisaldust. Algul see masin keeldus yldse mind mõõtmast, aga pika keelitamise peale oli tulemus4,5% ja seda on väga vahe. Tädi ytles, et ma peaks vahel midagi sooma ka. No nii, aga kui nyyd mõtlema hakata, siis inimese aju koosneb suures osas rasvast ja siseelundite vahele on ka uhtteist vaja, et neerud vasta selga ei kolksuks ja kops yle maksa ei laheks. Niisiis ei ole sealt suurt midagi votta.
No ja siis asuski nalg kohe lihaste kallale. Heitsin eila ohtul magama ja tunnen, keegi nagu krohvitseks vasakus reies. Arkan yles, vaatan, kedagi pole. Heidan magama, jalle hakkab pihta. Hommikul vaatan, kurat, vasak reis poole vaiksem kui parem. Eks see nälg oli, kes seal krohvitses.

Ebola ja linnugripp

Mäletate aegu kui Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornid veel omal kohal seisid ja ilma tegid hoopis ymbrikud valge pulbriga. Tollal levis Kagu-Aasias moevool, mille ja'rgijad hakkasid ta'naval liikudes na'o ees kandma marlimaski. Hilisem linnugripp ja muud koledused ainult lisasid raha maskimyyate taskutesse. See on umbes samasugune hullus, nagu Ameerikas mo~nikymmend aastat tagasi, kui Veemyyjatel tekkis osav a'riidee. Telliti kallid teadusuuringud, mis pidid to~estama: selleks et saada sama ilusaks nagu Holliwoody staarid tuleb lihtsalt rohkem vett juua. Ideaalne kogus oleks umbes 8 liitrit pa"evas. Kusjuures kindlasti peab see olema pudelivesi, sest kraanivesi on ju myrgine!
"No tule taevas appi!"
Ma tahaks na"ha seda kangelast, kes talvisel ajal joob a"ra terve a"mbrita"ie vett!
Aga see selleks, Ameeriklased joogu vo~i kolm a"mbrita"it vett pa'evas. Lugu on hoopis sellest, et on meilgi siin Margaret Riveris Oma marlimaskiso~brad. Yhte hiina tytarlast ei ole ma veel ilma maskita kohanud, va"he sellest, peale na"o ei ole ka yhtegi teist kehaosa na"ha. Ko~ik on ma"ssitud paksude riiete sisse. Kujutage nyyd ette - Va'ljas on 38 kraadi sooja, ko~ik on niigi kurnatud ja siis ko~nnib sulle vastu selline ilmutis - ainult silmad paistavad kaitseprillide tagant.
Ma kohe kardan seda tegelast. Iga kord kui ta marja-aias vo~i ta"naval minust mo"o"dub hoian ma pikalt ja po~hjalikult hinge kinni, sest ma arvan, et kindlasti on tal ko~ik maalilma hirmsad to~ved, alates linnugrippist ja lo~petades Ebolaga, muidu ta ei ka"iks nii imelikult riides.

Kalev Keskküla raske elu

Täna korjasime ühes aias marju. Marjad olid nii hapud, nii hapud! Siiamaani tõmbab mu magu krampi kui ma nende peale mõtlen. Aga ma tean, et nendest marjadest tuleb kallis vein. Extra wery dry või midagi sellist. Siukest solki suudavad juua ainult Kalev Keskküla ja muud tegelased, kellele veini joomise eest palka makstakse. Pärast veel kirjutavad ajalehte artikli: "Oli see vast hea vein!"
Ei tea kas asi on minu arenemata maitses või milleski muus, mina ei tee absoluutselt vahet, kas vein maksis 300 krooni või 30. Minu jaoks on kõige parema kvaliteedi ja hinna suhtega vana hea Monastõrskaja Izba.