Tartu vaikielu

Kui me Sõbra Keskuse ehitusplatsilt küttepuid varastasime, ärkas selle peale üles ka objekti valvur. Ta oli väga kuri ja karjus meie peale. Hilisemal vaatlusel osutus aga igati toredaks härrasmeheks:
"Nu davai, mida ja kui palju?" küsis ta koostöövalmilt.
"Mul on siin kõike, rippplaed, laminaati, kahhelkive, mida läheb?"
Vastasime tagasihoidlikult, et seekord piirduks ainult küttepuudega,mida meile ka lahkelt lubati. Kui lõpuks politsei kohale saabus ja tahtis meid õiglaselt karistada, tuli välja et puudub kuriteo koosseis ja protokoll jäi koostamata.

Joonis 1. Vanarahvas teab kõnelda, et pidi külm talv tulema, tudengid varastavad juba küttepuid!

Tondisaar

Rebane ja Jänes

Kuna päris Jänes oli kadunud ja Rebane väsinud, pidime Limpaga ise lastele nalja tegema. See oli väga kole! Ma arvan, et pooled Võhma lastest satuvad varem või hiljem Viljandi noortevanglasse, ehk seal kasvavad nad inimesteks. Tiriti sabast, kõrvadest, löödi rusikaga kuklasee ja küünarnukiga kõhtu. Rebane lükati mitu korda pikali. Kui hoolitsevad lapsevanemad ei näinud siis virutasin kõige hullematele huligaanidele vastu nina. Igatahes lõpuks õnnestus rongini tagasi taanduda ja peitu pugeda. Lapsed veel karjusid:"Kuhu te lähete kuradi munnid värdjad, molli ei taha vä!" Ei kujuta ette mida pidi Otto-Triin omal ajal läbi elama. Mis seal ikka, viissada krooni tunnist.

Tsirkus läheb edasi

Kinolodi teel perifeeriasse.

Eesti ei ole Rootsi, veel mitte!

Millegipärast oli mul, KinoRongi tuuri ajal, kogu aeg tunne, nagu ma oleks Venemaal, mitte Eestis. Juhe jooksis lõplikult kokku, kui öösel pool kolm sõideti rongiga kadunud telefoni otsima, mis kuskil Türi ja võhma vahel ära oli kadunud. Dispetserile kyll öeldi, et puust redel kadus ära. Ahjaa telefoni leidsime yles 50 meetrit raudteest eemal, viljapõllu seest. Mystika!