Wednesday, April 14, 2010

Vuudi tegutseb jälle

Vuudi läks kaduma. Neli päeva oli kadunud. Siis Aili leidis loomade varjupaiga kodulehelt pildi meie koerast, alla oli kirjutatud küll teine nimi. Tuli välja, et Lootuse tänava neljateistkumnendas majas elav mutt avastas mingil hetkel, et Vuudi nikub tema puudlit. See talle millegipärast kohe üldse ei meeldinud. Helistas koerapüüdjatele. Teatavasti on isastel koertel sugutilukk mis ei luba coitus interruptus´t. Koerapüüdjad siis ootasid kuni Vuudi erutus vaibub ja toimetasid ta hotelli. Kogu see lõbu läks meile 300 krooni maksma. Jess, Vuudi skooris!!

Friday, April 9, 2010

Roosad käerauad


Selleks, et ära rääkida roosade käeraudade lugu, pean ma alustama päevast, mil Kitzbergi tänavas toimus soolaleivapidu ja Tuul läbi elutoa seina hüppas. Naabrid, kes ilmselgelt ei olnud peomeeleolus kutsusid kolm korda politsei. Juhtus nii, et kui inspektor Mürk kolmat korda tuli pidime me Tuulega akna kaudu põgenema, et meid vangi ei viidaks. Minust jäi Tuul sokkide väel Maarjamõisa haigla taha lörtsisesse lompi seisma. Hommikul kell kaks hakkas mul süda valutama ja helistasin, et kallis sõber kus sa oled? Tuul kähises telefonis vastu, et ta on mingis ühikas roosade käeraudadega radika külge aheldatud. Siis sain ma aru, et Tuulega on kõik korras.

Täna hommikul algas Looduskaitse Ringi hääletusretk Tsehhimaale. Ikka on kaunis komme olnud reisimeestele ja naistele toredaid kingitusi kaasa panna. Omaenda väikeste valgete käekestega õmblesin roosad käerauad Tuule lebomati külge. Kujutasin elavalt ette kuidas härra õhtul telgi üles paneb ja noore süütu tütarlapse silme all oma mati lahti rullib. Kahjuks ei läinud nii. Tuul leidis üles nii käerauad kui ka Jaan Eilarti mälestusteraamatu. Euroopa lindude määraja jäi õnneks leidmata.

Ma juba kartsin, et roosadel käeraudadel jääbki Tsehhis käimata, kui saabus rõõsa Jaanika kes õpib looduse kaitsmist ja kasutamist. Seal pidi ise valida saama, kas kasutad või kaitsed. No vot, nüüd siis ongi käerauad koos Balsaci kogutud teostega Praha poole teel. Balsac oli ikka ilge grafomaan. Hea oli, et nii vara ära suri, muidu oleks veel paarsada köidet kirjutanud. Igaks juhuks veel küsisime Jaanika käest, kas talle lugeda meeldib. Meeldib. Kas sado-maso mängud meeldivad. Meeldivad. Küll ta alles rõõmustab kui kuskil Poola bensuka taga oma koti lahti teeb!

Joonis 1. Gaša ja Triin suvisel hääletusvõistlusel.

Friday, April 2, 2010

"Maailma lõpp on lähedal." mõtles Vudi ja lakkus oma mune edasi

Igal kevadel saabub koos linnukestega süvenev raskemeelsus."Kannatada on vaja!" ütleb Griša. Kannatus õilistab. Kui maailm oleks õiglane, oleks Griša ammu õndsaks saanud.
Linn on täis inimesi, mõned neist on täis. Kõik on kevade puhul oma urgudest välja roninud. Paarikesed käivad tänavatel totakate nägudega ringi. Lumikellukesed õitsevad. Varsti on nad närtsinud.
Veel enne kui melanhoolik jõuab armuda, mõtleb ta juba eelseisvast lahkuminekust. Mina mõtlen sügisest.
Täna laulab teile Georg Ots, sõprade jaoks lihtsalt George.