Friday, December 25, 2009

Pesahülgamine I päev



See aasta toimus pesahülgamine juba ei-tea-mitmendat korda. Kohale olid kutsutud tuntud akadeemikud ja meelelahutajad.
Joonis 1. Esimesel päeval tegi aluselistest puuviljadest ettekande tunnustatud loomapsühholoog Jauram, Kiili alevikust. Eelkõige oli teemast erutatud lugupeetud lektor ise.
Joonis 2. Teises loengusaalis olid kogunenud noored biokeemia sõbrad. Akadeemik Tõnissoo pidas ettekande "Kuse koostisest". Nagu pildilt näha, läksid uuemad teadusandmed uriinist peale just noortele naistele.
Joonis 3. Kolmanda loengu pidi esitama tuntud seenevana Kuulo Klamees. Niikaugele minevikku kui vanemad kohalviibijad mäletasid oli ta ikka kuskil nurgas istunud ja pajatanud liigutavaid lugusid seente elust. Kahjuks uinus lugupeetud lektor seekord peale teist lauset. Pühkisime hellalt väsinud akadeemiku tolmust puhtaks, katsime lillelise tekiga ja jätsime vaatama värvilisi unenägusid seente ebatavalisest maailmast.

Monday, November 23, 2009

Vuss "The Snaiper" Villem


Vuss on endiselt poissmees. (Suured tissid)
See rklaam maksis Vussile täpselt ühe õlle.

Ülikooli korvpalli meistrivõistlused









Joonis 1. LOTE võidukas meeskond (sport võitis). Ees paremal Jõhker-Egon. Vastased kusid juba siis püksi, kui Egon esimest korda platsile jooksis.
Joonis 2. Tagamängijad Vuss, Gaša ja tsenter Hull-Leiger
Joonis 3. Mällarist lausa hoovas taltsutamatut maskuliinsust (tegelikult oli tal sokk püksis)
Joonis 4. Leiger palliga
Joonis 5. Ervin suutis pea-aegu kõik rünnakud ära rikkuda. Kahjuks oma meeskonnal.
Joonis 6. Mällari stiilinäide
Joonis 7. Mängujuht Tuul pidi alati palli üle väljaku tooma, sest ta on üks vähestest kes palli oskab põrgatada.
Joonis 8. Uusim spordimood. (Rock'i 2010 aasta kollektsioonist)
Joonis 9. Mällar irriteerib vastast. (vastane on ilmselgelt segaduses)

Sügismatk 2009 Puhatu raba



Joonis 1. Lõkkefilosoofid tööhoos, nagu ikka arutleti igavikulistel teemadel.
"Hull mõte seda ürgmetsa vaatama minna, mets nagu mets ikka. Kõnnin kolm tundi, ikka olen metsas."
"Õu, pane parem puid juurde"
"Pane ise."
"Ei viitsi"
Joonis 2. Viimase aja põletaivam käitumisökoloogiline küsimus, kas ja kui siis milline on Jaurami sigimistrateegia?

Wednesday, November 18, 2009

Lemmikloomanurgake

Peni jooksis lahtiselt nagu ikka. Tuli vastu vanamees kahe kargu ja kahe koeraga, iik-iik-iik. Vuudi, jõhkard nagu ta on, kohe purelema. Tegemist oli Saksa jahiterjeritega. Üks hüppas parema külje pealt kõrri, teine vasakult poolt. Lahti enam ei lase. Palju ei puudunud, et Vuudi oleks saba sirgu visanud. Suust vahtu tuli, silmad pahupidi. Vanamees ütles, et ega nüüd muu ei aita kui tuleb terjerid ära kägistada, nii et pildi kotti panevad, muidu lahti ei lase. Hakkaski siis koeri kägistama, mina hambaid lahti kangutama. Vuudi selleks hetkeks erilist elumärki enam ei ilmutanud. Lõpuks kustusid terjerid ära ja sai hambad lahti. Rihm sassis, kargud segi, koerad peaaegu lõpnud. Vahetasin vanamehega viisakusi, ulatasin talle kargud ja läksin edasi. Ehk Vuudi õppis sest midagi.

Thursday, November 5, 2009

Naabrimutt, Edgar ja Nursultan

Köögis teed juues ja aknast välja vaadates imestan ma alati, et naabrid on uskumatult töökad. Vähemalt kord päevas riisuvad nad kokku kõik muru peale langenud lehed. Eelmine nädal käis naabriproua ringi, kepp käes, ja toksis ükshaaval maha kõik veel õunapuu otsa jäänud lehed (kahjuks kask on liiga kõrge, selle jaoks pole piisavalt pikka redelit). Tore kui inimesed endale tööd leiavad ja ei vahi niisama telekat. Meenub Kasasthani presidendi, Nursultan Nazarbayevi hea idee, kuidas likvideerida riigis tööpuudus. Töötud veeti Almatõ-Astana maanteele ja pandi luudadega asfalti pühkima, seda kõike keset imeilusat kõrbe. Tööpuudus sai likvideeritud imeväel. Tallinna isake Edgar võiks siit õppust võtta. Töötutele helkurvestid selga ja sügisele appi, lehti puu otsast alla tõmbama. Kaua nad ikka seal bussides peavad loksuma. Töö kasutegur on umbes sama, aga see-eest värske õhk on tervislikum. Varsti hakkab lund sadama, siis oleks Tallinnn-Tartu maantee ka vaja puhtaks pühkida. Et neid projekte rahastada, oleks Tallinnal mõistlik veel laenu võtta. Katsugu siis see sitapea Jürgen Ligi eelarve defitsiiti alla kolme protsendi hoida ja eurole üle minna. Lihtne. Tööpuudus likvideeritud, oravatele koht kätte näidatud ja endiste töötute hääled järgmisteks valimisteks kokku kogutud. Oot-oot, ilgelt nõme on ikka inimesi külma ilmaga välja ajada. Mõistlikum on igale töötule paar tonni pihku pista ja tehtud! Mille poolest töötu kehvem on kui pensionär.

Thursday, October 29, 2009

Wednesday, October 28, 2009

Meteors - Nothing Special




Joonis1. Kohale on jõudnud Põllumajandusvolinik Õuna Endel oma saatjaskonnaga, et hinnata agri-kultuuridele tekitatud kahju.
Joonis2. Kallid külalised Eestist poseerivad kraatri servavallil
Joonis3. Naaber-Vabariigi spetsialist saabub mõõtmistöödelt.

Thursday, August 20, 2009

Pulmad

Tädi soovil, havi käsul, sõitsin hommikul Emajõe luhale kaski tooma. Õde oli endale kuskilt ühe Pablo leidnud ja otsustanud temaga abielluda. Tädi traditsioone austava inimesena tahtis noortele õnneväravad orgunnida, teate selline muistne Eesti komme. Nagu kiuste olid viie versta raadiuses kõik kased vihtadeks tehtud. Nii ma siis higistasin seal võsas ja otsisin kaski, mida ei olnud. Aga kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem (Koeru). Botaanika aiast leidsin kaks tohutu suurt kaktusesarnast piimalille, mille rahvuslikus motiivides ehituna auväravateks seadsin. Pablo on Hispaaniast, seal nagunii kased ei kasva.

Wednesday, August 19, 2009

Kirjandusilm



Vaguni humanitaarid on jälle reaalidele kaks null ära teinud. Kodrese Mari on saanud hakkama mitmesajaleheküljelise koguteosega "Hispaania, tuhat ja tuline". Kristagi pole niisama passinud, vaid tõlkinud Javier Sierra romaani "Sinine daam". Mõlemad raamatud saadaval hästivarustatud poodides. Kui raha ei ole, siis võtke raamatukogust. Gaša teatas selle peale, et ega humanitaarid peavadki vähemalt tuhat lehekülge kirjutama, kui reaalid võivad piirduda ühe valemiga. Keegi võiks nüüd selle valemi juba kirja panna.

Saturday, August 15, 2009

Kuidas ma Darwini auhinnast ilma jäin


Minu kuulsus käib must sammu võrra ees. Ka need inimesed, kellega tavaliselt pikka juttu ei aja, tulevad juurde ja küsivad, et näita. No ma siis näitan, ega's ma kade ole. Tavaliselt imestatakse, et nii loll ei saa üks inimene ikka olla. Aga näe saab. Ehitasin ühes Lõuna-Eesti turismitalus parasjagu katust, viimane tuulekasti laud oli vaja paika panna. Nii ma siis kõõlusin seal redeli peal, maa ja taeva vahel ja vahetasin tuulelauda. Aga et see minu jaoks täiesti tavaline situatsioon oli, siis mõtlesin naistest nagu ikka. Äkki karmauh, hälbis mootorsaag oma tavapärasest trajektoorist ja trahh, mulle pähe. Pärast lühiajalist viivitust sain aru, et materjal on õige, aga saetav objekt vale. Selle aja peale oli juba kenakene mulk päässe sisse lõigatud. Panin siis sae seisma ja kobisin köögi poole, kus naised soome turistidele lõunat vaaritasid. Võtsin kenasti saapad jalast ja küsisin, et kas siin ennast pesta ka saab. Naised pistsid kriiskama. No siis ma nägin küll mis valesti oli, sokid olid saepurused. Nad on seal kangesti korraarmastajad. Läksin jälle välja ja kloppisin sokid puhtaks. Naised kutsusid selle peale kiirabi.
Pontu lakkus vere.
Kont, kui suur evolutsiooniteooria austaja, tundis kahetsust, et tema tutvus-ringkonnas ikka veel ei ole ühtegi Darwini auhinna laureaati. Darwin auhind on mulle alati meeldinud, aga tööandjal on liiga nürid saed.

Joonis1. Auhindu! Auhindu! Me kõik tahame auhindu!

Wednesday, June 24, 2009

Ρоссия милая моя ehk Emajõe Hansalodja ekspeditsioon Novgorodi Hansapäevadele







Kui Lont Eestisse jõudis oli Lodi juba teekonda alustanud. Püüdsin nad kinni Vergi sadamas, kust vaikselt Peterburi poole purjutasime. Meri oli spokoinoe ja kõiksugu alkohoolilisi jooke rohkem kui Vene toll sisse viia lubab. Nii see oli. Tuli välja, et meil ei olnud ikka Vene sisevetel seilamise luba. Aga nagu natsalnikud ütlesid, "mõ režajem, propusk uze zavtra buudjet" või midagi sellist . Tutvusime Venemaa suurima purjelaeva meeskonnaga, kes andsid meile kasutada kümne aeruga sõudepaadi. Peterburis on väga ilusad naised. Kanalite servad olid päevitavaid deevuškaid täis. Vene naised pööravad väga suurt tähelepanu riietusele. Ka päevitus olgu perfektne. Iga ruutsentimeeter peab saama pruuniks! Selle saavutamiseks kasutatakse kõiksugu erinevaid poose. Mõned neist on visuaalselt küllaltki erootilised. Kõige vingem oli perseprao vahelt päevitamise poos. Oleks teile siia mõned pildid üles pannud, aga venelaste poolt kaasa antud kapten oli mingi mõttetu kuivik ja käskis edasi sõuda.
Tasapisi hakkas mulle selguma, miks Rein Kilk juba kümnendat aastat pole Tartu-Pihkva laevaliini avanud ja miks Lodjaselts juba kolmas aasta tulutult proovib Venemaale sõita. Kuus päeva ootasime sisevete luba, kusjuures natsalnikud ytlesid, kohe kohe tuleb, ei mingit probleemi. Selleks ajaks oli selge, et omal jõul me siit ei liigu ja kui liigumegi, siis jääme lootusetult hiljaks, sest Hansapäevade avamine on juba järgmisel päeval ja meil veel kolmsada miili minna. Hansapäevade korraldajal seltsimees Orlovile tuli päästev idee. Edasi lõiguke Lodja Mereblogist:
"Äraminek, aga ei kulgenud teps mitte nii lihtsalt. Nimelt sisevete luba me ei saanduki, kuid meie kutsuja Orlov, Novgorodi Hansapäevade korraldaja, ületas ennast täielikult ja orgunnis nii, et saime välismaise pukseeritava objektina sõita ilma loata. Selleks küll pidime Eesti lipu maha võtma ja olema puksiiris. Lisaks oli nõudmine, et kogu meeskond läheks bussiga. Seletasime, et laeva ei saa ilma juhita pukseerida, mille peale lubati lõpuks kolmel mehel laeva jääda. Seepeale talitasime nii, et kui piirivalveneiu tuli meid ära saatma, korraldasime suure pisarate ja kohvritega lahkumistseremoonia ülejäänud madrustele - Irina nuttis, Heikki kallistas kõiki ning Ummi vaatas oma kuumniiske pilguga. Tanel rakendas samal ajal piirivalvedaami peal oma salarelva SexAppeal'i, pakkus kohvi, ning madrused lehvitasid lahkuvale karavanile. Kui piirivalve lahkus, hiilisid madrused kohvritega läbi võsa teise kai juures pardale tagasi. Lõpuks saime liikuma. Mööda tuhisesime Ermitaazist, Aurorast ja Piiteri sildadest."


Joonis 1. Lodi saabub Novgorodi
Joonis 2. "Bribaltiiski karabl" on kohalike seas populaarne
Joonis 3. Varjaagid Ilmeni järvel
Joonis 4. Varjaagid ründavad. Pildi ülal paremal servas olev täpp on kaduv-väike osa Sepp Heikki rusikast.
Joonis 5. Kuznets teeb trikke



Ivan Orava matused




Vabadussõja võidusamba avamisele oli kutsutud hulk pappe ja kirikuisasid, kes siis kooris manasid ja meie-isa-palvet lugedes sammast õnnistasid. Ma olen alati uhkusega kõnelnud sellest, et Eesti on maailma üks kõige ilmalikumaid maid, mis peaks peegeldama meie ratsionaalsust ja selget mõtlemist. Eestist eemal olles jätan ma tavaliselt mainimata, et samas on meil kõige rohkem igasugu posijaid ja hiromante.
Väga raske on mõista nähtamatut ja käegakatsutamatut. Raske on mõista protsesse, mille kestus on hoopis teises ajaskaalas kui inimese eluiga. Inimese aju ei ole selleks kohastunud. Et tappa mammut või peol naisi sebida pole vaja mõista evolutsiooni- või relatiivsusteooriat. Aja ja energia säästmiseks on lihtsam uskuda muinasjuttu kui kahelda ja nuputada.
Niisiis usk on tegelikult ratsionaalne. Ainult sellest ei saa ma aru, miks taidlesid seal samba juures ainult ristiusu papid. Esindavad nad ju ainult väikest osa Eesti rahvast. Kes on piiskop Põder? Võrreldamatult populaarsem on näiteks "Selgeltnägijate tuleproovi" Nastja. Miks ei olnud seal Kaika Lainet, Vormsi Ennu või Vigala Sassi? Rist samba tipus ei tohiks neid segada, on see ju palju vanem sümbol kui ristiusu kirik.

pildid on pärit siit

Saturday, June 6, 2009

Ministry of Silly Dances


Eile kaisin Eesti tydrukutega väljas. Kylastasime kõiki kohustuslikke ja mittekohustuslikke kõrtse. Asutasin klubi nimega "Ministry of Silly Dances". Ausalt öeldes olen ma selle klubi ainuke liige, siiamaani. Mulle tundus, et tsikid vaatasid alguses natuke imelikult, aga siis harjusid ära. Mis teha, ei ole see tantsimine kunagi minu tugevam kylg olnud. Lõpuks, kui kõik kõrtsud olid kinni pandud, suundusime öökluppi, nimega "Vibe". Ma olen ööklubidest igasugu lugusid kuulnud, ise pole tavaliselt sattunud sinna. Pärast lyhikest vaatlust sain aru, et tegemist on kiimaste jorsside ja persestnäpistajate paradiisiga. Mulle kui õrna hingega maapoisile oli see liig mis liig. Läksin koju. Koduteel köitis mu tähelepanu härrasmees, kes pyydis laternapostiga tyli norida. Laternapost ei võtnud vedu. Lõpuks post andis järele, sest oli ilmselt targem. Hommikul kell viis saabusid tydrukud pidust tagasi. Triinu ajas mu yles ja ytles, et nii ei ole ikka ilus poole pidu pealt ära minna ja meie kui Geraldtoni ainukesed eestlased peaks ikka kokku hoidma.
"Ega te nyyd nii ainukesed ka ei ole." kostus kõrvalt voodist.
Kurat, mõtlesin ma. Enam ei saa kuskil maailma otsas Eesti keeles salajuttu ajada. Allar töötab Aborholsi saartel lobsteri-laeva peal nagu David Non eelmisel aastal.
Joonis 1. HMAS Sydney memoriaal. Saksa lahinglaev "Kormoran" lasi Aussie merevae au ja uhkuse 1941 aasta 19. novembril pohja.

Thursday, June 4, 2009

Tervitus BIO-GEO kymnevoistlusest osavotjatele.




Seltsimehed sportlased!
Täna olete siia kogunenud, et osa võtta kymnendast BIO-GEO kymnevõistlusest. Aeg on kyps maitsmaks raskete treeningute vilju. Veri, higi, pisarad, röga ja tatt on olnud teie saatjateks sel teel. Aga on olnud ka helgemaid hetki.

Näiteks Jaurami naabrimuti tänulikud silmad, kui too tubli timurlane, igal laupäeval, aitab turu-kotte trepist yles tassida. Ja nii kymme korda järjest, lihtsalt treeningu mõttes.

Voi võtame näiteks Vuss Villemi, kes treenis nii tugevasti, et tema kintsude sisekyljed kulusid sootuks ära. Kogemata pani ta haavadele Siirum-Saarumi salvi asemel hoopis Vilster-Valsteri plaastrit. Sel päeval syndis uus isiklik rekord tõkkejooksus.

Dr. Slepikovski aga kogus sel hooajal nii palju treeningkilomeetreid, et hakkas ette kujutama, et on Pavel Loskutov ja kõigele lisaks oskab lennata. Esimeseks distantsiks valis ta 1500 meetrit. Pääsreameti eridemineerijatel kulus kolm tundi, et hullunud Spordidoktor puu otsast alla tuua. Edasi tegelesid temaga Raja tänava spetsialistid.

Veteransportlane P.M. Pluuto otsustas proovida Dr. Slepikovski uut treeningkava: "Kolme nädalaga Erki Nooleks." Kahjuks kukkus veteran juba esimesel treeningul, Jänese matkarajal, kopra urgu ja kaotas oma hambaproteesid. Sellest ajast on ta mannapudru dieedil. Aga palja mannapudru najal kõrgele ei hyppa.

Spordiguru Raimondo P. Kont võttis treeninguid nii tõsiselt, et sundis isegi oma yheksandat kuud raseda naise Toomemäe treppidest yles-alla jooksma. "Laps peab juba varakult treeningute maitse suhu saama. Ise nakatusin spordipisikuga juba viljastumise hetkel. Mu ema töötas toona Tartu Suusamaratoni Kuutse vahefinishis toitlustajana. Isal jäi veel 31 kilomeerit sõita." ytles ta.

Nagu näha, treenitud on kvõasti. Raske on ennustada, kes selles pingelises heitluses võitjaks jääb. Kuid ärge unustage: "Tähtis pole võit, vaid osavõtt!" Hoidke oma kursuse, oma eriala, oma teaduskonna, oma ylikooli, oma kodulinna, oma maa, oma planeedi, oma galaktika, kogu universumi lippu kõrgel! Soovin edukat võistlust teile kõigile!

Joonis1. Spordiguru Raimondo P. Kont annab tarka nõu.
Joonis 2. Võistluste ajaloo proportsionaalselt kõige jämedamate kintsude omanik, Vuss Villem esimesel tõkkel.
Karl Lont,
5. juuni,Geraldton,
Lääne Austraalia

Saturday, May 30, 2009

Seiklusjutte preeriast


Toestisyndinud lugu naaberfarmist. Pollud on siin pikad ja traktorid soidavad ise. Ilm oli ilus nagu ikka. Nonda siis otsustas naaberfarmi traktorijuht, et aitab kabiinis konutamisest. Laks valja istus astmelauale ja pani suitsu ette. Tiksus niimoodi 10 kilomeetrit tunnis teise pollu otsa poole. Kui tuli aeg traktor ymber poorata avastas see dzentelmen, et traktori uks on lukku lainud ja ta ei paase enas sisse. Proovis siis vennike ukse klaasi ara lohkuda - liiga kova. Vaja mingit karmimat riista. Yhtegi kivi ka ei ole. Aga traktori teisel kyljel on tooriista kast. Tyyp siis spurtis teisele poole haaras vasara ja kihutas tagasi. Sel ajal traktor murdis juba esimesi poosaid ja oli kaasa haaranud kaksada meetrit traataeda. Lopuks sai aken lohutud ja traktor kinni peetud, muidu oleks veel paarsada kilomeetrit soitnud.
Joonis 1. Tolmutorm hakkab raugema.

Friday, May 8, 2009

Kevin Rudd vs. Ali Baba

Austraalias käib tuline vaidlus selle yle, kas peaminister Kevin Rudd on Robin Hood või mitte. Lugu sai alguse valitsuse majanduse turgutamise programmist, mille käigus jagatakse välja 43 miljardit dollarit. Opositsiooniliider Malcolm Turnbull arvas, et peaminister ja valitsus on rohkem nagu Ali Baba ja 40 röövlit. Robin Hoodil oli vähemalt plaan, kuidas röövitud raha kulutada. Võtame rikastelt ja jagame vaestele, nagu sotsiaalabi programm või nii. Ali Baba oli aga eriti jultunud röövis röövleid ja jagas raha laiali kuidas juhtus. Nii oligi. Karl Londi postkasti laekus kiri, kus öeldi, et olge lahke ja hakake teile määratud 900$ kulutama, ega muidu Austraalia majandus ei kosu. Ehk luban endale tassi kohvi selle tähtsa paeva puhul.

PS! Teie, kes te 2007/2008 maksuaastal Austraalias töötasite, uurige järgi. Akki Kevin saatis teile ka midagi.