Wednesday, June 24, 2009

Ρоссия милая моя ehk Emajõe Hansalodja ekspeditsioon Novgorodi Hansapäevadele







Kui Lont Eestisse jõudis oli Lodi juba teekonda alustanud. Püüdsin nad kinni Vergi sadamas, kust vaikselt Peterburi poole purjutasime. Meri oli spokoinoe ja kõiksugu alkohoolilisi jooke rohkem kui Vene toll sisse viia lubab. Nii see oli. Tuli välja, et meil ei olnud ikka Vene sisevetel seilamise luba. Aga nagu natsalnikud ütlesid, "mõ režajem, propusk uze zavtra buudjet" või midagi sellist . Tutvusime Venemaa suurima purjelaeva meeskonnaga, kes andsid meile kasutada kümne aeruga sõudepaadi. Peterburis on väga ilusad naised. Kanalite servad olid päevitavaid deevuškaid täis. Vene naised pööravad väga suurt tähelepanu riietusele. Ka päevitus olgu perfektne. Iga ruutsentimeeter peab saama pruuniks! Selle saavutamiseks kasutatakse kõiksugu erinevaid poose. Mõned neist on visuaalselt küllaltki erootilised. Kõige vingem oli perseprao vahelt päevitamise poos. Oleks teile siia mõned pildid üles pannud, aga venelaste poolt kaasa antud kapten oli mingi mõttetu kuivik ja käskis edasi sõuda.
Tasapisi hakkas mulle selguma, miks Rein Kilk juba kümnendat aastat pole Tartu-Pihkva laevaliini avanud ja miks Lodjaselts juba kolmas aasta tulutult proovib Venemaale sõita. Kuus päeva ootasime sisevete luba, kusjuures natsalnikud ytlesid, kohe kohe tuleb, ei mingit probleemi. Selleks ajaks oli selge, et omal jõul me siit ei liigu ja kui liigumegi, siis jääme lootusetult hiljaks, sest Hansapäevade avamine on juba järgmisel päeval ja meil veel kolmsada miili minna. Hansapäevade korraldajal seltsimees Orlovile tuli päästev idee. Edasi lõiguke Lodja Mereblogist:
"Äraminek, aga ei kulgenud teps mitte nii lihtsalt. Nimelt sisevete luba me ei saanduki, kuid meie kutsuja Orlov, Novgorodi Hansapäevade korraldaja, ületas ennast täielikult ja orgunnis nii, et saime välismaise pukseeritava objektina sõita ilma loata. Selleks küll pidime Eesti lipu maha võtma ja olema puksiiris. Lisaks oli nõudmine, et kogu meeskond läheks bussiga. Seletasime, et laeva ei saa ilma juhita pukseerida, mille peale lubati lõpuks kolmel mehel laeva jääda. Seepeale talitasime nii, et kui piirivalveneiu tuli meid ära saatma, korraldasime suure pisarate ja kohvritega lahkumistseremoonia ülejäänud madrustele - Irina nuttis, Heikki kallistas kõiki ning Ummi vaatas oma kuumniiske pilguga. Tanel rakendas samal ajal piirivalvedaami peal oma salarelva SexAppeal'i, pakkus kohvi, ning madrused lehvitasid lahkuvale karavanile. Kui piirivalve lahkus, hiilisid madrused kohvritega läbi võsa teise kai juures pardale tagasi. Lõpuks saime liikuma. Mööda tuhisesime Ermitaazist, Aurorast ja Piiteri sildadest."


Joonis 1. Lodi saabub Novgorodi
Joonis 2. "Bribaltiiski karabl" on kohalike seas populaarne
Joonis 3. Varjaagid Ilmeni järvel
Joonis 4. Varjaagid ründavad. Pildi ülal paremal servas olev täpp on kaduv-väike osa Sepp Heikki rusikast.
Joonis 5. Kuznets teeb trikke



2 comments:

Rein Batuut said...

Hei! Piltide suurusest: minu lahendus on ka üsna katse-eksituse meetod, nimelt läksin blogi seadetes "Edit HTML template" ja sealt otsisin üles kõik sõnad "width" ning muutsin nende järel olevad numbrid suuremaks; seejärel tegin "preview" ja vaatasin mis juhtub. Halb oli nt see, et kõrvalmenüüd kadusid kusagile alla ära, kuna need ei mahtunud antud html-koodi raamidesse. Aga selle "edit html" osaga ma igatahes suurust muutsin. Edu!

Kult said...

Pildimaterjal on väärt enam kui tuhat sõna - paras seiklus.