Eile siis juhtus see, mis oleks pidanud juba ammu juhtuma. Nimelt sain kutse pidusse nimega "Easter barbie". Ei vaja vist mainimist, et austraallased on "barbie" hull rahvas. Yrituse oli organiseerinud Prantsuse "Channel Five" koostoos VinePoweriga. Prantslased on meid siin juba pikemat aega filminud. Pohiliselt kuidas me tootame. Tsenaarium nagi aga ette, et backpackerid ka pidutsevad, aga ykski pidu ei olnud kyllalt hea, et see miljonite Euroopa
Joonis 1. Pudelisse villitud sobrad
televaatajate ette paisata. Jarelikult tuleb see ise korraldada, joudsid nad jareldusele.
Laksin pidusse teatava eelarvamuserga, ilmselt jalle yks unine grillimine. Aga ma eksisin. Channel Five pidi yks ilgelt igav kanal olema, aga pidu oskavad nad ikka taiega hasti panna. Kohale oli tulnud tublisti yle saja inimese. Mangis superhea prantsuse retrodisko. Nagu Koit Raudsepp armastab ytelda:
"Beat on see mis loeb, beat on see mis yhendab inimesi!"
Muidugi yhendasid meid peale biidi veel need pudelisse villitud sobrad, keda peremees jarjest veinikeldrist valja kandis. Pidu laks jarjest groove'maks, beat aina valjemaks. Asiaatidele oli see liig, mis liig ja ka austraallased ilmutasid vasimuse marke. Langenud kanti lahinguvaljalt minema. Lopuks jaid alles Prantslased, Itaallased ja Eeastoonlane, ehk mina.
Parast peremees vabandas:
"See siin ei ole Austraalia pidu, see on Prantsuse pidu. Austraallased passiks lihtsalt "barbie"
ymber jooks siis ennast tais ja jaaks hiljemalt kell kymme ilusasti magama. But I don't know, What the blody hell is that!?" ytles ta hyper-super Duracell janestena ringi kimavaid ja hyppavaid prantslasi vaadates.
Jain temaga nousse, et see on "blodi hell, indeed" ja kusjuures vaga vinge "blody hell."
Kell hakkas kolm saama, paastsin oma kaherattalise sobra lukust lahti ja vantasin kodu poole.
Laksin pidusse teatava eelarvamuserga, ilmselt jalle yks unine grillimine. Aga ma eksisin. Channel Five pidi yks ilgelt igav kanal olema, aga pidu oskavad nad ikka taiega hasti panna. Kohale oli tulnud tublisti yle saja inimese. Mangis superhea prantsuse retrodisko. Nagu Koit Raudsepp armastab ytelda:
"Beat on see mis loeb, beat on see mis yhendab inimesi!"
Muidugi yhendasid meid peale biidi veel need pudelisse villitud sobrad, keda peremees jarjest veinikeldrist valja kandis. Pidu laks jarjest groove'maks, beat aina valjemaks. Asiaatidele oli see liig, mis liig ja ka austraallased ilmutasid vasimuse marke. Langenud kanti lahinguvaljalt minema. Lopuks jaid alles Prantslased, Itaallased ja Eeastoonlane, ehk mina.
Parast peremees vabandas:
"See siin ei ole Austraalia pidu, see on Prantsuse pidu. Austraallased passiks lihtsalt "barbie"
ymber jooks siis ennast tais ja jaaks hiljemalt kell kymme ilusasti magama. But I don't know, What the blody hell is that!?" ytles ta hyper-super Duracell janestena ringi kimavaid ja hyppavaid prantslasi vaadates.
Jain temaga nousse, et see on "blodi hell, indeed" ja kusjuures vaga vinge "blody hell."
Kell hakkas kolm saama, paastsin oma kaherattalise sobra lukust lahti ja vantasin kodu poole.
No comments:
Post a Comment