Tuesday, April 15, 2008

Muddy water blues
















Joonis 1. Minu saar
Joonis2. Vosainimene, Margaret Riveris, Marts 2008

3 comments:

Murks said...

What have they done to the people!?

Tänased uudised:
http://news.bbc.co.uk/2/hi/asia-pacific/7348144.stm

Päikest!

Rainis said...

Kui seni oli Karl Londi blogi lugeda umbes nagu Edgar Savisaare blogi, kuna tegelikult ei teagi, kas ikka tõesti nimetatu blogib, siis nüüd on mul süda rahul ja meel kindel, pildi pealt oli näha ikka selgesti, et Karl ise on ikka asja juures. No hästi, see selleks.

Tahtsin küsida, et kuidas seal üldiselt (tervise)sportlastesse suhtutakse, kui neid maante äärtel või tänavatel näha on? Üldjoontes tundub küllaltki heaoluühiskond, valged valgete maasturite ja orjafarmidega.

Ja lisaks siia lõppu ka ühe soovituse - ilmselt, vaadates seda murksi poolt viidatud artiklit ja elu-olu üldiselt, sina Karl, kui lumivalge inimene peaksid ennast siiski reklaamima kui endist Balti fašisti, tagaotsitavat SS-meest, kes elab põõsastes, sest kardab našistide ja Wiesenthali kesksuse kättemaksu. Selliselt põhjendaksid ära, miks sa põõsastes pead elama ja koheselt saaksid ka mõnes farmis rakenduse mõnel juhtival inimestega, vabandust, aborigeenidega tegeleval kohal.

Londo said...

Rahvast jookseb ringi palju. Paljud ka ujuvad. Osa teeb k6hulihaseid ja m6ned t6mbavad ka l6uga.
Vanemate inimeste hulgas on ysna levinud vees k6ndimine. Kui sina ujud meres siis pension2rid k2nnivad rinnust v6i nabas saati vees vastu. Tavaliselt on neil t-s2rk seljas. Yks kord oli yhel veesk6nidjal ka metallidetektor kaasas.

Kokkuv6tvalt ytleks, et sportimine on populaarne ja halba suhtumist sportlastesse ei ole kohanud. Isegi mind ei ole jooksmise ajal koerad eriti taga ajama hakkanud.