Cairnsi ja Brisbane olukirjeldus

Guinea saare Indoneesiapoolses osas, sygaval dzunglis, elab maailma viimane kannibalide hõim. Nad kutsuvaid endid Karowai rahvaks. Kui kysida neilt mille kuradi pärast nad teisi inimesi söövad, siis vastavad nad, et nii on lihtsalt kombeks. Pealegi minevat ärasöödava vägi sööjate sisse ja muudab nad kartmatuteks sõdalasteks. (Guinea natuke tsiviliseeritumate hõimude lemmikfilmiks olevat "Rambo".) Loodusteadlased seletavad inimesesöömist aga hoopis teisiti. Põhjuseks olla valgurikka toidu vähesus dzunglis. Harva kui vibu ette satub mõni metssiga, veel harvem kui suurim elukas cassowary. Karowaid elavad endiselt kiviajas. Loomi pole nad kodustanud (peale koera) ja põllumajandus on väga algeline. Nii nad siis maiustavadki naaberhõimu liikmete ihuga, kui lihahimu liiga suureks muutub.

Miks see aga mulle nyyd meelde tuli. Härra Lont on viimased kaks kuud elanud dzunglis ja kannatab samuti kange lihahimu käes. Mitte et Tullys poleks liha saada olnud, ei seda mitte. Põhjus on selles, et Tully kaupmehed on alatud liigkasuvõtjad ja Lont eelistas pigem Turbonuudleid syya kui pankrotti minna. Ja olgu siinkohal mainitud, et inimliha on Lont valmis sööma alles siis kui kõht ikka vaga tyhi on. Ja kust seda ikka niimoodi võtta on.

Aga Lont oli kuulnud imelisi lugusid tsiviliseeritud piirkondadest, kaugel valjaspool dzunglit, kus kymne dollari eest saab syya nii palju liha kui hing ihaldab ja vats mahutab ja rohkemgi veel. Nõnda otsustaski Lont dzunglist välja murda ja uurida kuidas normaalsed inimesed elavad.

Kuulujutud vastasid tõele. Kaubanduskeskustes on imelised õgimisoaasid, mida siin "Food Court"- ideks kutsutakse. Taldrik maksab 8-14 dollarit, edasine sõltub igayhe individuaalsest meisterlikkusest. Letil on reas kymned erinevad road, vali mida tahad ja kuhja taldrikule. Kogenud õgardina jattis Lont riisi ja makaronid kohe sinnapaika ja keskendus lihatoitudele. Kuid kaasasyndinud häbelikkus ja voltstagasihoidlikus tegid äjllegi karuteene. Oli ta ju päris rahul oma Munamäena kõrguva lihahunnikuga, kui tema laua poole vaarus hiinlane, kelle taldrikut kaunistas terve kuradi Himaalaja mäestik, mis küll kohe ohtlikult viltu vajus, kui meie kangelane yhest ringituterdavast Jaapani abielupaarist mooda pyydis laveerida. Lont oli kindel, et katastroof on vältimatu. Aga ei, vilunult sooritas hiinlane uue manöövri ja imeväel oli oli kogu kupatus jalle otse! "Milline filigraanne meisterlikkus!", oli Lont vaimustuses. Sellest hunnikust sai söönuks neli hiinlast, muist võeti veel karpidega koju kaasagi. Samal ajal Lont pigistab oma taldrikutäiest hädavaevalt kaks söömaaega valja. Julge hiinlase rind on rasvane! (kollane on see enivei)