Taj Mahali vaatamine maksab India turistile 20 ruupiat, välismaisele 750. Kui ruupiad umbes neljaga jagada siis saab kroonid. Ilge nöörimine, mõtlesin. Mingite majade vaatamine pole mind kunagi erutanud, iseäranis kui selle eest raha kysitakse. Riksajuht Bobby käis kohe valja idee, et võiks minna teisele poole jõge ja vaadata seda maja niikaua kui meeldib ja täiesti tasuta. Siis me tingisime natuke, Bobby alustas neljasajast, mina sajast, kahesaja peal saime kokku. Järgmisel hommikul kell viis oligi Bobby hotelli värava taga ja panime Taj Mahali poole ajama. Teisele poole jõge on oma seitse kilomeetrit, aga ikka jõudsime ilmselgelt liiga vara kohale. Istusime siis kohalike härrasmeestega lehmakoogilõkke aares ja ryypasime tsaid, kuni valgeks läks. Siis tegin oma kohustuslikud klõpsud Taj Mahalist ja läksime linna peale hängima. Riksat juhtisime jälle kordamooda. Rahvale tegi see palju nalja kui valge mees riksat juhtis ja Bobby tähtsa näoga taga istus ja pilti tegi. Kui tagasi jõudsime ja ma talle raha andsin, siis arvas ta, et seda on ikka päris palju ja me võiks ikka linnapeal veel mõne tiiru teha. No siis tegime.
1 comment:
aww, teil on ühtekad sandaalid
Post a Comment