Thursday, March 11, 2010

Korp! Ugala külalisõhtu


Meie, Kitzbergi tänava organiseerimata meestudengid käisime Korp! Ugala tutvumisõhtul. No on ikka vigur välja mõeldud! Seal oli hulga korrektselt riides noori dzentelmene. Kuna nad kõik kandsid musta ülikonda, siis tundusid nad suht ühte nägu ka olevat. No vot, oli seal üks paks härrasmees, kes pidevalt mõõgaga vastu lauda tagus ja "Silentsium!" karjus. See tähendas, et pidi vait olema ja õlut ei tohtinud juua. Ülejäänud aeg joodi küll. Siis oli seal igasugu kentsakaid kombetäitmisi, mis üldjuhul tähendasid seda et pidi veel rohkem õlut jooma.
No näiteks oli sihuke kena vigur, et kummalgi pool pikka lauda istus umbes kakskümmend korporanti. Ühel laua poolel üks võistkond ja teisel pool teine. Laua otsas, see sama priske majordoomus, kes enne mõegaga vehkis, jõi ära esimese kannu õlut ja lõi selle kolksti lauale. See omakorda oli stardipauguks ülejäänud kaadrile, kes alustasid teatevõistlusega. Olgu siinkohal märgitud, et Lont oma võistkonnale häbi ei teinud. Ei jõudnud veel neelama hakatagi, kui otsas ta oligi. Seda enam pani mind hämmastama, et pooled korporandid, kes selle spordiga päevast päeva kokku puutuvad, olid harukordselt saamatud. Eriti minu võistkonnas. Üks igavene vusserdamine ja õlleluristamine! Kuidas siis nii saab? Kus on spordimehe vaim? Trenni on vaja teha, või astugu karskus-seltsi Liivika.
Ega polegi imestada, et tasapisi purjud tuult kogusid ja laulugi lahti lõime. Aegajalt pisteti tükk valget paberit nina alla ja öeldi et kirjuta nüid avaldus korporandiks hakkamise kohta. Õnneks sellist joobeastet ma ei saavutanud.
Üldiselt võib öelda, et tegemist on väärt algatusega. Kui sulle meeldib organiseeritud õllejoomine ja 19. sajandi rollimängud, siis astu läbi.