Wednesday, October 22, 2008

Karl Londi feminisminurgake


Sirvides mõne nädala tagust Eesti Ekspressi, avastasin rahuldustundega, et kuskilt on välja ujunud järjekordne kodumaine feminist. Eesti puhul, kus feminism on täiesti marginaalne nähtus, on see igati tervitatav. Kunagine feministide vapiloom Barbie Pilvre on juba ammu mehele läinud ja hüljanud oma tollased ideaalid.
Niisiis Ekspressi ajakirjanik Kätlin Kaldmaa on hakkama saanud igati tubli looga, kus võtab taaskord üles teema eesti mehe mõttetusest. Pealkirjaks "Eesti kui esimene Euroopa amatsioonide riik". Loo telg on lühidalt järgmine. Eesti mees on võimeline küll lapsi tegema, aga laste kasvatamisest hoiab ta eemale. Kuna isa ei ole, siis satub laps ema mõju alla. Tüdrukud võtavad üle oma tegija ema käitumismudeli ja neist kasvavad supervõimekad naised samas kui poisid tunnevad tohutut alaväärsust, et nende isad on jobud ja muutuvad pikapeale samasugusteks vastutusvõimetuteks limukateks. Kui siia lisada veel haridussüsteem, kus tütarlapsed on märksa võimekamad, siis ei võtakski palju aega, kui Eestist saab Euroopa esimene amatsioonide riik, kus kõik võtmepositsioonid on naiste käes. Mehed seevastu kasutavad oma kõikumalöönud positsioonide kindlustamiseks kõiksugu korporatiivseid vahendeid. Sellise häbiväärse ringkaitse üheks parimaks näiteks olevat meie oma Riigikogu.

Hämmastav!



Joonis 1. Ekspressi ajakirjanik Kätlin Kaldmaa

Tuesday, October 21, 2008

Seks vs.Tants

Kust leida motivatsiooni, et õhtul tantsu tundi minna? Aga loomulikult selle pärast, et naistele meeldivad mehed, kes oskavad tantsida. See, et sa oled käinud mitu aastat Brasiilia Jiu jutsu trennis ja suudad paljaste kätega inimese ära kägistada, see jätab naised täiesti külmaks. Elu on ikka ebaõiglane ja naised täiesti ebaloogilised. Ei oska nad tõelistest väärtustest lugu pidada! Tants on ju teatavasti, ei midagi muud, kui imiteeritud suguühe. Ja naised on varmad kasutama võimalust asendada reaalne seks tantsuga. Naistest tuleb muidugi aru saada, kuna seksist tulenevad võimalikud tagajärjed on naiste jaoks energeetiliselt palju kulukamad. Ma mõtlen siinkohal rasestumist või potentsiaalituid suhteid, mõttetute meestega, mille jooksul hulga väärtuslikke munarakke tühja läheb. Naise jaoks on niisiis kasulik võimalikult palju tantsida ja seksida ainult siis, kui kõik on kindel.
Seemnerakkude tootmine, võrreldes munarakkudega on energeetiliselt naeruväärselt odav ning mehed üldiselt võttes rasedaks ei jää. Seega mehel pole vaja nii palju tantsida, kui ilma saab.
Siit järeldus: Mehed tantsivad naiste pärast, naistele lihtsalt meeldib tantsida.

Wednesday, October 1, 2008

Tundmatud džentelmenid


Kui ma 29. septembri öösel oma tuppa sisenesin, avastasin seal toimetamas kaks minule tundmatut džentelmeni:
"Härrased, miks nii hilja ja mis asja-oludel?" küsisin ma.
Selle asemel, et minu viisakale küsimusele vastust anda, hüppasid sellid aknast välja. Neil paistis olevat väga kiire. Mulle on alati meeldinud tutvuda uute huvitavate inimestega, sestap otsustasin järgneda. Neile järgi lidudes võttis minu peas maad veendumus, et härrased on pärit mõnest spordikoolist. Nad jooksid hästi, nad jooksid kiiresti, nad jooksid lausa suurepäraselt. Aga mina seevastu, võiks öelda, jooksin tollel ööl lausa võrratult! Olin neile kohe-kohe järgi jõudmas, kui seltsimehed tegid kiire manöövri ja põikasid ühte pimedasse kõrvalhoovi.
"Nüüd olete mul käes!" mõtlesin ma kahjurõõmsalt, sattudes samal hetkel vastamisi viie keskmiselt turske ja värskelt pöetud peaga kodanikuga (mõni võis olla ka mittekodanik). Igatahes esimene aimdus ütles mulle: "Nad ei mõtle minust hästi, pigem vastupidi"
Sellest hoolimata küsisin, et ega nad ei ole siit mööda jooksmas näinud kahte meesterahvast, suur kott käes. Olgugi, et jooksikud sealsamas nende laiade selgade taga ennast varjasid, ei olnud mehed kedagi ega midag näinud. See tundus kummaline. Eriti kummaline oli see, et nad lubasid mulle kohe lõuga anda, kui ma veel palju mölisen. Võtsin hetke järelemõtlemise aega, mida mulle ka lahkelt lubati, kaalusin kõik võimalikud variandid läbi ja läksin koju magama.

Variandid:
1. Variant: Oleks läinud jõuga oma asju tagasi võtma, mis oleks ilmselt lõppenud lõuga saamisega.
2.Variant: Oleks kutsunud politsei, isegi kui kaagid oleks viitsind niikaua oodata, mis on ülimalt ebatõenäoline, ei oleks politsei suutnud midagi tõestada, nagu tavaliselt. Uurimine oleks aega võtnud pool kuni kaks aastat ja selle aja jooksul oleks ma pidanud korduvalt ilmuma uurija vastuvõtule. Kohale ilmumata jättes oleks minu suhtes kehtestatud rahatrahv või arest. Tänan ei.
3.Variant: Koju minna, kahjud kokku lüüa ja magama heita. Mingid varastatud asjad ei kaalu üles seda ebamugavust, mida tuleb tunda Eesti politseiga suheldes.

Joonis 1. Gaasivaras põgeneb jalgrattaga (National Geographic, August 2005)