Friday, March 7, 2008

Kuuldes uudist hiiglasuurest ujuvast prygimaest Vaikses Ookeanis, otsustasin astuda kindlameelse sammu ja oma tarbimist piirata. Oma osa selle otsuse langetamisel oli muidugi ka asjaolul, et mul ei olnud sentigi raha. Kuna eelmine nädalavahetus oli "labour holiday" ja seega "long weekend", lubati meile palka maksta päev hiljem. Lõpuks venis see aeg kolme päeva pikkuseks.

Ettenagelikult olin ma viimaseks ostuks valinud imelise maiuse, mille nimeks on "Custard". Oo "Custard" - Jumalate Jook, Ambroosia! Peale selle, et ta maitseb hästi on selles oivalises nestes ka tohutul hulgal kaloreid. Yle tuhande KCal liitris. See on vaimustav, seda enam, et liiter maksab ainult 2,5 dollarit. Viimase viie dollariga ostsin kaks liitrit joujooki. Jõin oma meeletus ahnuses mõlemad pudelid tilgatumaks. Rohatasin mõnusast tundest, et 2000 kilokalorit on nyyd kindlas kohas, ning heitsin magama homse palgapaeva ootuses. Ei teadnud ma siis, et ees on kitsad ajad, kui "Custardist voib vaid und näha!

Nii see läks, pangaarvel ei olnud kolm päeva jalgegi lubatud palgast. Vaikselt hakkas nälg näpistama. Algul kolistasin mooda linna ringi, ning nõudsin Tõde ja õigust taga, kui aga sellest mingit tulu ei tõusnud, otsutasin asjale läheneda veidi teadlikumalt:
*Kui on nalg ja on teada et abi on tulemas, siis ei ole mõtet ringi joosta ja asjatult energiat kulutada. Tuleb vaikselt, silmad kinni, lamada ja surma oodata, nii kulub kõige vahem energiat.
*Aeg-ajalt tuleks vett juua (seda on siin mul õnneks terve jõetäis), et metabolism ikka toimiks.
*Siis hakkab keha vaikselt oma varusid tarbima:
1) Algul lahevab loosi maksa ja lihastesse varutud glykogeen, aga seda pole kuigi kauaks.
2)siis peaks hakkama rasv kuluma ja lõpuks
3)valgud
Minu puhul vist eeltootud järjestus ei kehti. Ykskord yks tädi mõõtis kaubanduskeskuses minu keha rasvasisaldust. Algul see masin keeldus yldse mind mõõtmast, aga pika keelitamise peale oli tulemus4,5% ja seda on väga vahe. Tädi ytles, et ma peaks vahel midagi sooma ka. No nii, aga kui nyyd mõtlema hakata, siis inimese aju koosneb suures osas rasvast ja siseelundite vahele on ka uhtteist vaja, et neerud vasta selga ei kolksuks ja kops yle maksa ei laheks. Niisiis ei ole sealt suurt midagi votta.
No ja siis asuski nalg kohe lihaste kallale. Heitsin eila ohtul magama ja tunnen, keegi nagu krohvitseks vasakus reies. Arkan yles, vaatan, kedagi pole. Heidan magama, jalle hakkab pihta. Hommikul vaatan, kurat, vasak reis poole vaiksem kui parem. Eks see nälg oli, kes seal krohvitses.

2 comments:

Tea said...

nagu ikka, juba möödunud täbarad olukorrad muutuvad hiljem pigem lõbusateks ja naljakateks. ma sain päris hea kõhutäie naerda su mõnusalt kommenteeritud ja faktidega rikastatud näljalugu lugedes :)

Rents said...

Sul veab, et sa naine pole, muidu peaksid nüüd ilma rindadeta edasi elama, need ju kah ainult rasvast tehtud.


Samas, kui ma nüüd mõtlema hakkan, siis ega mul neid otseselt vaja läinud ei olegi siiani... Kuigi ilma jääda oleks ikka kurb, they´re kinda grown on me...