Roosad käerauad

Selleks, et ära rääkida roosade käeraudade lugu, pean ma alustama päevast, mil Kitzbergi tänavas toimus soolaleivapidu ja Tuul läbi elutoa seina hüppas. Naabrid, kes ilmselgelt ei olnud peomeeleolus kutsusid kolm korda politsei. Juhtus nii, et kui inspektor Mürk kolmat korda tuli pidime me Tuulega akna kaudu põgenema, et meid vangi ei viidaks. Minust jäi Tuul sokkide väel Maarjamõisa haigla taha lörtsisesse lompi seisma. Hommikul kell kaks hakkas mul süda valutama ja helistasin, et kallis sõber kus sa oled? Tuul kähises telefonis vastu, et ta on mingis ühikas roosade käeraudadega radika külge aheldatud. Siis sain ma aru, et Tuulega on kõik korras.

Täna hommikul algas Looduskaitse Ringi hääletusretk Tsehhimaale. Ikka on kaunis komme olnud reisimeestele ja naistele toredaid kingitusi kaasa panna. Omaenda väikeste valgete käekestega õmblesin roosad käerauad Tuule lebomati külge. Kujutasin elavalt ette kuidas härra õhtul telgi üles paneb ja noore süütu tütarlapse silme all oma mati lahti rullib. Kahjuks ei läinud nii. Tuul leidis üles nii käerauad kui ka Jaan Eilarti mälestusteraamatu. Euroopa lindude määraja jäi õnneks leidmata.

Ma juba kartsin, et roosadel käeraudadel jääbki Tsehhis käimata, kui saabus rõõsa Jaanika kes õpib looduse kaitsmist ja kasutamist. Seal pidi ise valida saama, kas kasutad või kaitsed. No vot, nüüd siis ongi käerauad koos Balsaci kogutud teostega Praha poole teel. Balsac oli ikka ilge grafomaan. Hea oli, et nii vara ära suri, muidu oleks veel paarsada köidet kirjutanud. Igaks juhuks veel küsisime Jaanika käest, kas talle lugeda meeldib. Meeldib. Kas sado-maso mängud meeldivad. Meeldivad. Küll ta alles rõõmustab kui kuskil Poola bensuka taga oma koti lahti teeb!

Joonis 1. Gaša ja Triin suvisel hääletusvõistlusel.

"Maailma lõpp on lähedal." mõtles Vudi ja lakkus oma mune edasi

Igal kevadel saabub koos linnukestega süvenev raskemeelsus."Kannatada on vaja!" ütleb Griša. Kannatus õilistab. Kui maailm oleks õiglane, oleks Griša ammu õndsaks saanud.
Linn on täis inimesi, mõned neist on täis. Kõik on kevade puhul oma urgudest välja roninud. Paarikesed käivad tänavatel totakate nägudega ringi. Lumikellukesed õitsevad. Varsti on nad närtsinud.
Veel enne kui melanhoolik jõuab armuda, mõtleb ta juba eelseisvast lahkuminekust. Mina mõtlen sügisest.
Täna laulab teile Georg Ots, sõprade jaoks lihtsalt George.

Korp! Ugala külalisõhtu

Meie, Kitzbergi tänava organiseerimata meestudengid käisime Korp! Ugala tutvumisõhtul. No on ikka vigur välja mõeldud! Seal oli hulga korrektselt riides noori dzentelmene. Kuna nad kõik kandsid musta ülikonda, siis tundusid nad suht ühte nägu ka olevat. No vot, oli seal üks paks härrasmees, kes pidevalt mõõgaga vastu lauda tagus ja "Silentsium!" karjus. See tähendas, et pidi vait olema ja õlut ei tohtinud juua. Ülejäänud aeg joodi küll. Siis oli seal igasugu kentsakaid kombetäitmisi, mis üldjuhul tähendasid seda et pidi veel rohkem õlut jooma.
No näiteks oli sihuke kena vigur, et kummalgi pool pikka lauda istus umbes kakskümmend korporanti. Ühel laua poolel üks võistkond ja teisel pool teine. Laua otsas, see sama priske majordoomus, kes enne mõegaga vehkis, jõi ära esimese kannu õlut ja lõi selle kolksti lauale. See omakorda oli stardipauguks ülejäänud kaadrile, kes alustasid teatevõistlusega. Olgu siinkohal märgitud, et Lont oma võistkonnale häbi ei teinud. Ei jõudnud veel neelama hakatagi, kui otsas ta oligi. Seda enam pani mind hämmastama, et pooled korporandid, kes selle spordiga päevast päeva kokku puutuvad, olid harukordselt saamatud. Eriti minu võistkonnas. Üks igavene vusserdamine ja õlleluristamine! Kuidas siis nii saab? Kus on spordimehe vaim? Trenni on vaja teha, või astugu karskus-seltsi Liivika.
Ega polegi imestada, et tasapisi purjud tuult kogusid ja laulugi lahti lõime. Aegajalt pisteti tükk valget paberit nina alla ja öeldi et kirjuta nüid avaldus korporandiks hakkamise kohta. Õnneks sellist joobeastet ma ei saavutanud.
Üldiselt võib öelda, et tegemist on väärt algatusega. Kui sulle meeldib organiseeritud õllejoomine ja 19. sajandi rollimängud, siis astu läbi.

Mällari special

Kuna Mällar oma kauni kaaslannaga oli selle peo ilmselgelt kõige fotgeenilisem paar, siis siinkohal Mällari special. Muidugi jääb veidi arusaamatuks, mida tegi suusataja Aafrika eripeol, aga sellegipoolest pikka iga sulle Tambet Tõnissoo.

Aafrika

See aasta oli bioloogide ekvaatori peo teemaks Aafrika. Võiks isegi öelda, et tegu oli suhtkoht meeleoluka peoga.

Presidendi vastuvõtt lodjakojas

Joonis 1.President saabub
Joonis 2.Sel ajal, kui esimene Eesti rahva raha eest kallist veini jõi, oli teine Eesti kogunenud lodjakotta.
Joonis 3. Sepp Heiki on endiselt fotogeeniline

Uba koolkond

"Northug ei saa sallida, kui mingi habemik Petuhoff temast mööda läheb."

Lembitu Kuuse kommenteerib meeste paaris-sprinti

"Õnneks oli see parim koht kus keppi murda, ikka seal, no kus siis veel."

Kaarel Zilmer on Anti Saarepuu strateegia juba paika sättinud.

"Millal siis kõlab stardipauk? Oodata on veel palju. Oih, kohe praegu!"

Kuuse Lemps ei jaga matsu

"Northug ees, Northug taga, Northug üleval, Northug all."

Lembitu on ikka segaduses

"Näha on, et vorm on sul halb, aga mis sa suuskade kohta ütled?"

Marko Kaljuver paneb Kaspar Koka paika.