Kuseva hipi koobas

Lennuk tõi mu Gran Canariale. Siia on ilmselt kogunenud suurem osa Euroopa vanuritest, veel enam, Palmase rannas on nad otsustanud kõik korraga ennast paljaks võtta. Gerontofiilid kiirustage! Mina põgenesin.

Ööseks lubas sadu. Mul oli telk, aga telgi kaari mitte. Lennureisi reeglid käsitlevad neid kui potentsiaalseid taparelvi. Saatsin vaiad postiga. Hispaanlased kaotasid need Madridi ja Las Palmase vahel ära. Inetu lugu. Läksin mägedesse koopaid otsima. Suuremas koopas elas üks vanamees, karvane nagu lumeinimene. Juhatas mulle uru, oma valduse all kaljuseinas. Ärkasin alles hommikul, solina peale. Ikka sajab, mõtlesin. Ei sadand, vanamees kuses. Piss säras ja sätendas päikese käes. Milline kaunis hommik.

Läksin jälle postimajja. Ametnik ütles "manjana". Eesti keeles tähendab see, "millal iganes". Pistku need pulgad endale persse. Sõitsin naabersaarele. Ilma telgita.

Fuerteventural tegin fotokaga umbes viissada pilti. Piltidel olid: kivid, vesi, kivid, kivid, vesi, kivid kivid ja siis oli mõnel pildil veel natuke kive ja vett. Fotoka kaotasin ära.
Surfasin. Lained olid jõhkrad. Mina olin jõhkram veel, nii ma vähemalt arvasin. Lootusetu võitlus looduse stiihiaga on mulle alati meeldinud. Surfarid kutsuvad seda pesumasinaks. Sain puhtaks, mõnest kohast tuli ka nahk koos mustusega ära. Kaks nädalat möödus kui unenägu. Oli tore puhkus. Nüüd kodus puhkan edasi. Õhtuti on tore vaadata neid raskest päevatööst diivanisse tekkinud lohkusid. Kasutan siin Tubli Helga pilte, teadagi miks.





Joonis 1. Hommik, vanurid on veel riides.
Joonis 2. Corralejo rannas oli hulga kividest laotud naljakaid ehitisi. Igas ühes paljas vanamees. Osad neist (Tuuli ja Helga andmetel) onaneerisid. Tsikid ei tahtnud enam miskipärast paljalt ujuma minna.
Joonis 3. Kivid ja vesi
Joonis 4. Kivid
Joonis 5. Maastik käterätiga (kivid ja vesi).

Pesahülgamine I päev

See aasta toimus pesahülgamine juba ei-tea-mitmendat korda. Kohale olid kutsutud tuntud akadeemikud ja meelelahutajad.
Joonis 1. Esimesel päeval tegi aluselistest puuviljadest ettekande tunnustatud loomapsühholoog Jauram, Kiili alevikust. Eelkõige oli teemast erutatud lugupeetud lektor ise.
Joonis 2. Teises loengusaalis olid kogunenud noored biokeemia sõbrad. Akadeemik Tõnissoo pidas ettekande "Kuse koostisest". Nagu pildilt näha, läksid uuemad teadusandmed uriinist peale just noortele naistele.
Joonis 3. Kolmanda loengu pidi esitama tuntud seenevana Kuulo Klamees. Niikaugele minevikku kui vanemad kohalviibijad mäletasid oli ta ikka kuskil nurgas istunud ja pajatanud liigutavaid lugusid seente elust. Kahjuks uinus lugupeetud lektor seekord peale teist lauset. Pühkisime hellalt väsinud akadeemiku tolmust puhtaks, katsime lillelise tekiga ja jätsime vaatama värvilisi unenägusid seente ebatavalisest maailmast.

Vuss "The Snaiper" Villem

Vuss on endiselt poissmees. (Suured tissid)
See rklaam maksis Vussile täpselt ühe õlle.

Ülikooli korvpalli meistrivõistlused

Joonis 1. LOTE võidukas meeskond (sport võitis). Ees paremal Jõhker-Egon. Vastased kusid juba siis püksi, kui Egon esimest korda platsile jooksis.
Joonis 2. Tagamängijad Vuss, Gaša ja tsenter Hull-Leiger
Joonis 3. Mällarist lausa hoovas taltsutamatut maskuliinsust (tegelikult oli tal sokk püksis)
Joonis 4. Leiger palliga
Joonis 5. Ervin suutis pea-aegu kõik rünnakud ära rikkuda. Kahjuks oma meeskonnal.
Joonis 6. Mällari stiilinäide
Joonis 7. Mängujuht Tuul pidi alati palli üle väljaku tooma, sest ta on üks vähestest kes palli oskab põrgatada.
Joonis 8. Uusim spordimood. (Rock'i 2010 aasta kollektsioonist)
Joonis 9. Mällar irriteerib vastast. (vastane on ilmselgelt segaduses)

Sügismatk 2009 Puhatu raba

Joonis 1. Lõkkefilosoofid tööhoos, nagu ikka arutleti igavikulistel teemadel.
"Hull mõte seda ürgmetsa vaatama minna, mets nagu mets ikka. Kõnnin kolm tundi, ikka olen metsas."
"Õu, pane parem puid juurde"
"Pane ise."
"Ei viitsi"
Joonis 2. Viimase aja põletaivam käitumisökoloogiline küsimus, kas ja kui siis milline on Jaurami sigimistrateegia?

Lemmikloomanurgake

Peni jooksis lahtiselt nagu ikka. Tuli vastu vanamees kahe kargu ja kahe koeraga, iik-iik-iik. Vuudi, jõhkard nagu ta on, kohe purelema. Tegemist oli Saksa jahiterjeritega. Üks hüppas parema külje pealt kõrri, teine vasakult poolt. Lahti enam ei lase. Palju ei puudunud, et Vuudi oleks saba sirgu visanud. Suust vahtu tuli, silmad pahupidi. Vanamees ütles, et ega nüüd muu ei aita kui tuleb terjerid ära kägistada, nii et pildi kotti panevad, muidu lahti ei lase. Hakkaski siis koeri kägistama, mina hambaid lahti kangutama. Vuudi selleks hetkeks erilist elumärki enam ei ilmutanud. Lõpuks kustusid terjerid ära ja sai hambad lahti. Rihm sassis, kargud segi, koerad peaaegu lõpnud. Vahetasin vanamehega viisakusi, ulatasin talle kargud ja läksin edasi. Ehk Vuudi õppis sest midagi.

Naabrimutt, Edgar ja Nursultan

Köögis teed juues ja aknast välja vaadates imestan ma alati, et naabrid on uskumatult töökad. Vähemalt kord päevas riisuvad nad kokku kõik muru peale langenud lehed. Eelmine nädal käis naabriproua ringi, kepp käes, ja toksis ükshaaval maha kõik veel õunapuu otsa jäänud lehed (kahjuks kask on liiga kõrge, selle jaoks pole piisavalt pikka redelit). Tore kui inimesed endale tööd leiavad ja ei vahi niisama telekat. Meenub Kasasthani presidendi, Nursultan Nazarbayevi hea idee, kuidas likvideerida riigis tööpuudus. Töötud veeti Almatõ-Astana maanteele ja pandi luudadega asfalti pühkima, seda kõike keset imeilusat kõrbe. Tööpuudus sai likvideeritud imeväel. Tallinna isake Edgar võiks siit õppust võtta. Töötutele helkurvestid selga ja sügisele appi, lehti puu otsast alla tõmbama. Kaua nad ikka seal bussides peavad loksuma. Töö kasutegur on umbes sama, aga see-eest värske õhk on tervislikum. Varsti hakkab lund sadama, siis oleks Tallinnn-Tartu maantee ka vaja puhtaks pühkida. Et neid projekte rahastada, oleks Tallinnal mõistlik veel laenu võtta. Katsugu siis see sitapea Jürgen Ligi eelarve defitsiiti alla kolme protsendi hoida ja eurole üle minna. Lihtne. Tööpuudus likvideeritud, oravatele koht kätte näidatud ja endiste töötute hääled järgmisteks valimisteks kokku kogutud. Oot-oot, ilgelt nõme on ikka inimesi külma ilmaga välja ajada. Mõistlikum on igale töötule paar tonni pihku pista ja tehtud! Mille poolest töötu kehvem on kui pensionär.