Sitt on hinnas

Enne kui lehma sitt jõuab jahtuda, on see juba yles korjatud. Mis seal salata püha lehma koogilõkke ääres on mõnus istuda küll.

Vennad tihedad

Varanasi on kuulus vaimukeskus, mille templites tegeldakse peamiselt lihasuretamise ja narkomaaniaga. Kuid on ka yksikuid erandeid, avastas Lont oma meeldivaks yllatuseks. Yhes Raj Ghati lahedal paiknevas templis teenitakse jumalaid hoopis teisel moel. Terves kehas terve vaim. Lont haaras isegi voimalusest ja tostis jumalate meeleheaks natuke pommi. Pommid on ikka taiesti ajuvabad siin maal, need on rohkem mingiks veiderdamiseks kui toeliseks rebimiseks moeldud. Oleks veidi maadelnudki, aga maadluspaev on kolmapaev.

Mõned klõpsud

Taj Mahal

Taj Mahali vaatamine maksab India turistile 20 ruupiat, välismaisele 750. Kui ruupiad umbes neljaga jagada siis saab kroonid. Ilge nöörimine, mõtlesin. Mingite majade vaatamine pole mind kunagi erutanud, iseäranis kui selle eest raha kysitakse. Riksajuht Bobby käis kohe valja idee, et võiks minna teisele poole jõge ja vaadata seda maja niikaua kui meeldib ja täiesti tasuta. Siis me tingisime natuke, Bobby alustas neljasajast, mina sajast, kahesaja peal saime kokku. Järgmisel hommikul kell viis oligi Bobby hotelli värava taga ja panime Taj Mahali poole ajama. Teisele poole jõge on oma seitse kilomeetrit, aga ikka jõudsime ilmselgelt liiga vara kohale. Istusime siis kohalike härrasmeestega lehmakoogilõkke aares ja ryypasime tsaid, kuni valgeks läks. Siis tegin oma kohustuslikud klõpsud Taj Mahalist ja läksime linna peale hängima. Riksat juhtisime jälle kordamooda. Rahvale tegi see palju nalja kui valge mees riksat juhtis ja Bobby tähtsa näoga taga istus ja pilti tegi. Kui tagasi jõudsime ja ma talle raha andsin, siis arvas ta, et seda on ikka päris palju ja me võiks ikka linnapeal veel mõne tiiru teha. No siis tegime.

Väiksed hangeldajad seebiks!

Taj Mahali juures palkasin veloriksa, no tegelikult palkas riksamees ennast mulle, aga mul oli yks tingimus, tema istub taga, mina väntan. Selgus, et selle pilli juhtimine eeldab päris häid kaskadöörivõimeid. Tee peal korjasin peale kõik lapsed kes mulle midagi myya yritasid. Kui nad maha läksid siis ytlesin, et sõit maksis viis ruupiat. Kui nad hiljem mulle veel mingit sodi pyydsid pähe määrida, siis teatasin et maksku enne võlg ära, siis ostan. See võttis neil natukeseks äri-isu ära .

Dehlist Agra'sse

Dehli Agra rongi teise klassi vagun oli täis, nagu peab. Istusin koos viie Lahke India dzentelmeniga yleval pagasiriiulil. Seal oli marksa rohkem ruumi, sest all istus meie pingivahes 14 inimest, pluss umbes kymme inimest, kes seisid. Soit ise oli lobus. Naised laulsid ja mängisid trummi. Yks transvestiit ehk hijra, nagu neid siin kutsutakse, tegi paar tantsunumbrit. Mängisime pakiriiuli poistega mitmeid osavus ja sportmänge. Yks oli mingi käteplaksutamine ja teine vana hea käesurumine. Ei ole vist vaja markida, et käesurumises väikestest indialastest Londile vastast ei olnud. Yldse oli Lont, kui teise klassi vaguni ainuke valge inimene, suur vaatamisväärsus. Inimesed tulid juttu ajama, pakkusid oma toitu ja olid yldse vaga sobralikud. Igayks kiitis oma kodukohta ja arvas, et ma peaks ikka seda kylastama. Yks rongilaulik pani mind isegi laulu sisse. Lugu ise oli hindikeelne, aga Rajesh, mu pakiraaminaaber tolkis, et mul olla heledad juuksed, sinised silmad ja et ma lahen Agra'sse, no ja siis oli seal veel paar kohta mille peale koik naerma hakkasid, aga mida mulle miskipärast ei tolgitud.

Paharganj'i linnaosa

Delhi koige rõvedamad ja odavamad hotellid asuvad rongijaama vastas, Paharganji linnajaos, või vahemaalt Lonely Planet nii vaidab. Valisin huupi yhe peldikusarnase hotelli, milles öö pidi maksma 160 ruupiat. Dehli kohta pole paha. Kuna mul täpset raha polnud, siis andsin 200. Nägin juba portjee väikeste seasilmade ahnest pilgust et seda yleliigset 40 ruupiat näen ma viimast korda. Nii oligi, härra teatas, et 40 on deposiit ja selle saan kätte alles hommikul, kui ära lähen. Natuke arusaamatuks jäi mille eest see deposiit oli, sest toas ei olnud ei linu, patja, mööblt, aknaid, lukku, võtmest rääkimata. Ei vaja vist mainimist, et kõik oli uskumatult räpane. Higi, veri, sperma, röga pori, hallitus, sitt ja rõve lehk. Aga kuna ma polnd paar viimast paeva horisontaalasendis maganud, siis ei olnud ma yleliia nõudlik ja viskasin ennast sydamerahus magama.
Hommikul, nagu arvata oli, põõnas valvelaua tyyp leti peal hambad laiali, nagu pyha lehm, ega teinud väljagi kui ma teda raputasin ja oma 40 ruupiat nõudsin. Ainuke efekt mida ma saavutasin, oli see, et vennike keeras teise kylje ja hakkas kõvemini norskama. Pole mõtet mingi 10 krooni parast inimesel pead lõhki lyya, mõtlesin ma ja astusin uksest välja. Sedasama mõtles ilmselt temagi.