Vabadussõja võidusamba avamisele oli kutsutud hulk pappe ja kirikuisasid, kes siis kooris manasid ja meie-isa-palvet lugedes sammast õnnistasid. Ma olen alati uhkusega kõnelnud sellest, et Eesti on maailma üks kõige ilmalikumaid maid, mis peaks peegeldama meie ratsionaalsust ja selget mõtlemist. Eestist eemal olles jätan ma tavaliselt mainimata, et samas on meil kõige rohkem igasugu posijaid ja hiromante.
Väga raske on mõista nähtamatut ja käegakatsutamatut. Raske on mõista protsesse, mille kestus on hoopis teises ajaskaalas kui inimese eluiga. Inimese aju ei ole selleks kohastunud. Et tappa mammut või peol naisi sebida pole vaja mõista evolutsiooni- või relatiivsusteooriat. Aja ja energia säästmiseks on lihtsam uskuda muinasjuttu kui kahelda ja nuputada.
Niisiis usk on tegelikult ratsionaalne. Ainult sellest ei saa ma aru, miks taidlesid seal samba juures ainult ristiusu papid. Esindavad nad ju ainult väikest osa Eesti rahvast. Kes on piiskop Põder? Võrreldamatult populaarsem on näiteks "Selgeltnägijate tuleproovi" Nastja. Miks ei olnud seal Kaika Lainet, Vormsi Ennu või Vigala Sassi? Rist samba tipus ei tohiks neid segada, on see ju palju vanem sümbol kui ristiusu kirik.
pildid on pärit siit
No comments:
Post a Comment